Nädala parimad lood | EiK, Pussy Riot, Maarja Aarma MA jt
Kui jaanuari esimestel nädalatel tundus, et muusika-aasta on täie hooga käima läinud, siis tervikuna jääb jaanuar ikkagi veel kergeks hoovõtuks, et olla valmis järgmiste kuude muusikalaviiniks. See aga ei tähenda, et oleks lootusetu vaikus, üht-teist ikka leidus, millest väike nädala parimate lugude põimik kokku panna.
Väga äge, et plaadifirma Hyperdub võtab oma tiiva alla ka noori tegijaid, kes pealtnäha veel midagi korda saatnud polegi. DJ Hanki värske singel "Stay" on ülinakkav footwork, ei teagi, kas olen selles žanris pärast Jlini "Black Origamit" midagi nii head kuulnud. Kaleidoskoopne vaade tantsumuusika lähiajalukku.
Sofia Kourtesis "Estacion Esperanza (feat. Manu Chao)"
Võiks ju arvata, et hakkan nüüd pikalt jahuma sellest, kuidas viimaste aastate üks parimaid house'i-produtsent Sofia Kourtesis on kaasanud oma värskesse loosse legendaarse laulja Manu Chao, aga see pole kaugeltki loo suurim tugevus. Pigem oskab Kourtesis visata house'ist välja kõik ebavajaliku träni ja jätta alles õhulise ning kerge tuumiku, milles samas on ka piisavalt tantsuhoogu ja särtsakust. Imeilus.
EiK "Kolimiskastid (feat. Mattias Tirmaste)"
See on ehk outsider opinion, aga mind on EiKi loomingu puhul köitnud alati just taustad: tema riimid on loomulikult tasemel, kuid just muusikaliselt on ta leidnud mingi veidra ja defineerimatu keskpõranda, kus hip-hopi traditsioonid segunevad psühhedeelia, jazz'i ja eksperimentaalse elektroonikaga. Loodan väga, et lähiajal õnnestub kuulda ka "Kolimiskastide" instrumentaali!
Laurie Anderson "Big Science (Arca Remix)"
Poleks osanud oodatagi, et Arca otsustab töödelda legendaarse muusiku, kunstniku ja filmitegija Laurie Andersoni 1980. aastate lugu, aga võta näpust! Kümneminutiline rännak on nii rikkalik, et nõuab korduvalt kuulamist: arcalikud troopilised rütmid on algosadeks lahti võetud ja heidetud tihedasse ambient-udusse, kus need siis omasoodu ekslevad ja otsivad oma teed.
Fred again.. "Lights Out (feat. Romy & HAAI)"
Olen nendes ülevaadetes Fred againist nii palju juba rääkinud, et vaikselt hakkab juba imelik, aga mis teha: nüüd on ta võtnud kampa produtsendi HAAI ja The xx'ist tuttava Romy ning teinud tegelikult loo, mida ma võiksin vabalt pidada ka The xx'i järgmise albumi avasingliks. Vaiksematel hetkedel kõlab "Lights Out" kui indie-ballaad, aga siis vajutatakse gaas põhja ja käima läheb retrosünteraatoriga rikastatud reiv.
Nõrganärvilised ja lapsed võiksid nüüd järgmise loo ette võtta, sest uus supergrupp Alto Arc teeb muusikat kogenud kõrvadele. Mida saakski oodata projektist, kus on kokku saanud George Clarke Deafheaven'ist ja hüperpopi produtsent Danny L Harle? "Bordello" kõlab nii, nagu ingel oleks sattunud põrgusse, kus ta siis üritab sealsete kuradite-deemonitega võidelda. Esmapilgul täiesti napakas lugu, aga ei taha ka edasi panna, vaid kuulad huviga, kuhu see kõik välja viib...
Briti raadiosõbraliku bassimuusika tipptegijad Bad Boy Chiller Crew on tagasi uue looga "BMW" ja ega seal midagi uut ei ole. Aga kas keegi ütles, et peabki olema? Nad ongi alati vaadanud tagasi UKG kuldajale ja üritanud matkida nullindate alguse saunde ja motiive. Värskes loos "BMW" pole enam niivõrd jõulist kütet, vaid see on parimas mõttes laisalt päikese käes lesimise muusika. Ehk siis: talve on olnud nüüd juba piisavalt, kuulame päikese välja!
Rock võib olla surnud, aga Briti post-punk elab viimastel aastatel vaat et paremini kui kunagi varem. Yard Act, kes andis välja oma debüütalbumi "The Overload", on täpselt selline bänd, keda on lausa patt plaadilt kuulata. Põrutaks esimese lennukiga Londonisse ja kuulaks hea meelega mõnes kitsukeses kontserdisaalis, kuidas tüübid laisalt laval ringi tõmblevad. Aga kui muud varianti pole, siis toob ka värske album killukese UK-d koju kätte!
Viimased Pussy Rioti singlid on üllatavalt popilikud ning värske lugu "Punish" astub selles vallas veel paar sammu edasi, kuna kaasautor on ka alternatiivpopi tipptegija Tove Lo. Alla kolmeminutiline lugu ei arene eriti kuskile, kõik põhineb ühel-kahel nakkaval motiivil ning seda tõhusat lihtsakoelisust arvestades kujutaksin igati ette, et seda lugu mängiksid kõik kommertsraadiojaamad. Kohati meenutab "Punish" ka Grimesi parimaid lugusid.
Ei teagi, kas Maarja Aarma on oma värskel EP-l "Queenland" võtnud šnitti Rita Ray'st, kuid mingi mõtteline sarnasus on neil täiesti olemas. Mõlemad teevad retrohõngulist kohviku-soul'i, mis kirjelduse põhjal võiks kõlada tüütult, kuid lühialbumi parim lugu "Tired" on lihtsalt niivõrd hästi kirjutatud, et sellele on võimatu vastu panna. Rõõm näha, et soul'ist saab üha enam orgaaniline osa kaasaegsest Eesti popmuusikast.
Kuula kõiki lugusid:
