Nädala parimad lood | Rahel, Rosalia, Arlo Parks, Lil Till jt
Seekordne nädala parimate lugude ülevaade väikese hilinemisega, aga sellevõrra ka tuumakam kokkuvõte ilmunud valikust. Eestist tuli nii head hip-hop'i kui ka popmuusikast, rahvusvaheliselt oli pilt väga kirju.
Loraine James on endiselt üks viimaste aastate parimaid produtsent ja tundub, et ta läheb ainult paremaks. Tema värske projekt Whatever The Weather peaks kirjade järgi olema ambient, aga kindlasti mitte üheski normaalses tähenduses. Need klotsid, millest James oma lugusid ehitab, on siiski samad: lõhutud rütmid, peen produktsioon ja briti bassimuusika ilmeksimatu mõjusfäär. Rikkalik ja põnev autorielektroonika.
Praeguste süvahallide ilmadega soovitatakse süüa rohkem C-vitamiini ja mida kõike veel, aga tegelikult võiks inimestele kirjutada välja ka kohustusliku doosi Arlo Parksi igasse päeva. Nii tema möödunud aastal ilmunud debüütalbum kui ka värske singel "Softly" säravad kui pisikesed muusikalised päikesed, see on hea tuju muusika, rõkkav ja lootustandev. Popmuusika ei saagi enam palju paremini kõlada kui see.
Kamasi Washington "The Garden Path"
Kui Arlo Parks teil veel patareisid täis ei lae, siis virutage sinna otsa mõnus klõmakas Kamasi Washingtoni ja peaksite kuidagi õhtuni välja vedama küll. Washington suudab igas oma loos leida üles selle sügavama, ehk isegi filosoofilise olemuse, miks üldse kunagi jazz'i tegema hakati ja miks see muusika tänaseni inimestele korda läheb. Liigutav ja võimas muusika, mis mõjub omal veidral moel isegi kuidagi füüsiliselt.
Oi kui kaua on Hispaania popstaari Rosalia uut albumit oodatud, aga tundub, et nüüd on see juba üsna lähedal. Värske singel "Saoko" näitab, et värskel kauamängival kaugeneb ta flamenkost, mis on kogu tema senise karjääri tuumaks olnud, kuid päriselt ta sellega siiski hüvasti ei jäta, see on maetud lihtsalt vastupandamatu swag'i alla. Väga sümpaatne on see, et Rosalia ei soovi endiselt kuuluda etteaimatavasse 2022. aasta popmuusika mudelisse, vaid teeb asju põikpäiselt täiesti omamoodi.
Siia otsa pisut tavalisemat, ehk isegi turvalisemat popmuusikat. Raheli värske singel "Electrical" võib esialgu oma triviaalsusega isegi pelutada, kuid teisalt pole see kuidagi teeseldud või pingutatud, vaid igati siiras püüdlus tehagi kergesti seeditavat, ent samas piisavalt sisukat popmuusikat. See kõik on imekaunilt kokku seotud: Rahel võlub oma RnBliku cool'iga, instrumentatsioon võtab midagi nii blues'ist kui ka soul'ist, aga ei mõju seejuures pateetiliselt, vaid igati kaasaegse ja kohasena.
Ilmselt Eiki uue albumi "uduvaip" kõige sürreaalsem ja veidram lugu, aga seejuures ka kõige puututavam. Luures Varga taust meenutab veidi isegi Rassakat: ootamatult kootakse kuulaja tihedasse ambientse elektroonika võrku, kust enam nii naljalt minema ei pääsegi. Seda kõike toetab ka uskumatult hea produktsioon, iga järgmise kuulamisega leian veel mõne minidetaili, mis otsekui eikuskilt välja ilmub ja siis jälle kaob.
Tundub, et Nia Archivesist, kelle lood veel mõni aeg tagasi ringlesid vaid tantsumuusika ringkondades, on kiirelt saamas uus popstaar. Palju räägitakse hüperpopi võidukäigust, kuid sellised artistid nagu PinkPantheress ja Nia Archives esindavad tegelikult hoopis mingit teist, võib-olla tänaseks veel defineerimata suunda. Nad teevad otsekui kaleidoskoopse ülevaate briti bassimuusika, aga voolivad selle ümaraks ja nunnuks, lihvivad sealt maha raskepärasuse ja muutuvad seega kõrvapäraseks ka neile, kes muidu sellise muusikaga sina peal pole.
Red Hot Chili Peppers "Black Summer"
Kas "Black Summer" kuulub Red Hot Chili Peppersi paremikku? Muidugi mitte, aga vaevalt keegi seda isegi eeldas. Pigem on see lihtsalt tore neljaminutiline meeldetuletus sellest, et RHCP pole oma särtsu kaotanud. Ja noh, kõik need, kes seda bändi kunagi fännanud on, võtavad ilmselt "Black Summeri" ajel ette väikese nostalgilise rännaku, kuna Peppers on värskes singlis sidunud omalaadse mosaiigina kokku nende saundi eri ajastustel defineerinud elemendid.
Dr. Dre "Fallin Up (with Thurz & Cocoa Sarai)"
Moodsast hip-hopist räägime alatasa, aga võtame nüüd ette ka midagi heas mõttes vanamoodsat. Huvitav on see, et enamik muusikaportaalid jätsid selle täiesti kõrvale, et hip-hopi legend Dr. Dre andis "GTA Online'i" jaoks välja kuus uut lugu, kus löövad teiste hulgas kaasa Eminem, Anderson. Paak ja Snoop Dogg. Parim pala on aga hoopis "Fallin Up" koos Thurzi ja Cocoa Saraiga, mis oleks ilmselt 15 aastat tagasi võinud vabalt olla suurim lugu maailmas.
Ja siis otsa siis ka värsket kodumaist hip-hop'i. Ma ei tea, mida Legendaarne nende artistidega teeb, kes nende tiiva alla ronivad, aga kuidagimoodi suudavad nad panna toimima ka need muusikud, kelles vähemalt mina varem potentsiaali näha ei osanud. Kui möödunud aastal suutis Legendaarne leida üles Väikse PD varjul olnud küljed, siis nüüd on sama juhtunud Lil Tilliga: alla kahe minuti kestev "Romants" on tõhus bänger, mis võiks vabalt ka rahvusvaheliselt läbi lüüa.
Kuula kõiki lugusid:
