Teose eessõna üks autor Jan Kaus ütles, et kui püüda Paavo Haavikko tähendust lugeja jaoks kokku võtta, siis võiks esitada küsimuse, kuidas haarata haaramatut.

"Haavikko pilk või haare ulatub loodusest majanduseni, majandusest looduseni, ajaloost psühholoogiani ja sõjast armastuseni. Ta suudab olla emotsionaalselt mitmekesine ja seetõttu pole üldse imelik mõelda temast kui näitlejast luuletaja nahas," sõnas Kaus.

Luuletaja suudab Kausi sõnul siseneda erinevatesse rollidesse, võtta omaks erinevaid hääli, siduda kokku eri registreid, haarata inimliku olemuse kogu diaspasooni.

Lisaks sellele, et Paavo Haavikko kogutud luuletused on suurepärane sissevaade ühe 20. sajandi teise poole olulisima soome kirjaniku loomingusse, võib Kausi sõnul eestikeelset köidet pidada suureks tõlkesaavutuseks.

"Näiteks mina tõlkisin ühte teksti, kus pidin minema väga sügavuti "Kalevalasse" sisse, sest Haavikko tsiteerib "Kalevalat", parafraseerib ja mängib sellega, seob müüte ja ajalugu. Ma pidin väga lähedalt seda August Annisti tõlget lugema, et aru saada, kuidas oleks kõige adekvaatsem tõlkida," tõdes Kaus.

Jan Kaus ütles, et Haavikko luule nõuab tõlkijailt puhuti tõelist eneseületamist ja - harimist.

"Haavikko tõlkimine ulatub ajas kaugele tagasi - see on kestnud üle 60 aasta ja selle tõttu on hea meel, et praeguses köites on olemas ka varasemad, suurte klassikute nagu Minni Nurme, Debora Vaarandi ja Ivar Grünthali tõlked. Neile lisaks praegused tõlkijad, kes on sageli ise ka luuletajad," sõnas Kaus ja lisas, et raamatusse on hindamatu panuse andnud Elo Viiding, Hasso Krull ja Jürgen Rooste. "See on tõlketeona märkimisväärne. Usun, et saime tõlkijatena palju targemaks ja paremaks ning see arendas meid kirjanikena."