Näiteks erineb nii võru kui ka eesti keeles sõna "päri". Kui eesti keeles tähendab sõna millegagi nõus olema, siis võru keeles on selle tähendus hoopis teine. Täpsemalt tähendab sõna "päri" võru keeles isast lammast.

Samuti omab erisugust tähendust sõna "kask". Võrukatele tähendab "kask" kasukat. Võrukeelne "kuul" tähendab jällegi kooli, mitte püssikuuli ning sõna "suurkuul" viitab võru keeles ülikoolile.

Veel tõi Kõivupuu näite hetkel aktuaalsest sõnast "nakkama". Võru keeles ei ole tegemist haiguse edasi kandumisega, vaid tähendab tegutsema hakkamist.

Sõna "nilbe" ei tähenda võru keeles midagi siivutut, vaid viitab libedusele. Näiteks ütlevad võrukad: "Tii om nilbe!", mis tähendab, et tee on libe.

Marju Kõivupuu uuris saatejuht Reimo Sildveelt, kas mees teab, mida tähendab võru keeles sõna "kärg". Vastusega jäi saatejuht hätta, kuid sai teada, et kärg tähendab musträhni. Kõivupuu sõnul on musträhni võrukeelne nimetus tulnud linnu häälitsemisest.

Võru keele huvilised saavad eksitussõnadega tutvuda lugedes teost "Võru-eesti eksitussõnastik" ning osa võtta võru keele nädala raames toimuvate üritustega. "Ma kiidan heaks, et inimesed räägivad võru keeles," lõpetas Kõivupuu.