Andres Mustonen Sofia Gubaidulina loomingust: tema teostes on helgust
Andres Mustonen saabus hiljuti festivalidelt Iisraelist ja Venemaalt. Venemaal toimunud kontsertidel tuli ettekandele Sofia Gubaidulina 90. sünnipäeva puhul helilooja looming. Väärikast muusikust rääkis Mustonen lähemalt Klassikaraadio "Delta" saates.
Helilooja Andres Mustonen tõdes, et reisimine pandeemia ajal on keeruline ning selleks, et rahvusvahelistele festivalidele pääseda, peab taotlema erilubasid. Septembris ja oktoobris korraldas helilooja Iisraelis Mustonenfesti, kuid riiki lubati sisse ainult Andres Mustonen. Seetõttu pidi Mustonen korraldama festivali ainult Iisraeli kollektiividega.
Mustoneni sõnul elu Iisraelis käib ja piiranguid esineb minimaalselt. "Allutakse nendele kordadele ja tänu sellele on põhimõtteliselt üle elatud esialgu need kolm lainet." Mustoneni arvates on hämmastav, et niivõrd pluralistlikus riigis nagu Iisrael on saavutanud üksmeel. "See peaks olema Eestile väga suureks eeskujuks," tõdes helilooja ja mainis, et kuigi kultuurielu Iisraelis toimub, on see siiski rahvusvaheliselt takistatud.
Keerulisel ajal on jõudnud Andres Mustonen ka Venemaale. Mees teadis rääkida, et oli esimene Eesti muusik, kes on Venemaal üle pooleteise aasta kontserdi andnud.
Põhjus, miks Mustonen Venemaale pääses, peitus helilooja Sofia Gubaidulina 90. sünniaastapäeva pidustustes. Gubaidulinale pühendatud festival kestis Kaasanis kaheksa päeva. Mustonen oli festivali juures tegev kogunisti viies projektis, neist kahes oli tal vaja juhatada dirigeerimist ning ülejäänud tegevused olid seotud näituste ettevalmistustega. Heliloojale pühendatud pidustustega ei läinud kaasa mitte ainult festivali peakorraldajad, vaid kogu linn.
Mustonen peab Sofia Gubaidulinat imetlusväärseks ning naise väärikas vanus ei näi olevat takistuseks ka muusika kirjutamises. Nii kandis Andres Mustonen kontserdil ette Gubaidulina teose, mis oli naisel kirjutatud 89-aastaselt.
Sofia Gubaidulina viimane 15-osaline oratoorium on pühendatud Eesti heliloojale Andres Mustonenile. Oratooriumi üks osa kannab pealkirja "Jumala viha", mis räägib valust ja lootusest. "Ta elab läbi inimkonda," ütles Mustonen ja lisas, et Gubaidulina näeb maailma tumedust, mis valmistab naisele muret. Kuigi teos võib tunduda sünge, on Mustoneni sõnul sellesse peidetud ka piisavas koguses helgust. "Alati on selles teoses ingellik helgus sees."
Nii nagu Eestis on Arvo Pärdile pühendatud oma keskus, on ka Kaasanis Sofia Gubaidulinale pühendatud kaasaegse muusika hoone. Keskus on linnas auväärsel kohal ning Gubaidulina loomingut tutvustatakse juba lasteaialastele.
Mustoneni sõnul on Sofia Gubaidulina üheskoos Arvo Pärdiga imetlusväärne põlvkond. "See on selline võimas generatsioon, mis on loonud 20. ja 21. sajandi," rääkis Andres Mustonen ja lisas, et on uskumatu, et kõige kinnisemas ühiskonnas tekkisid kõige avatumad ideed.
Toimetaja: Lisete Tagen, intervjueeris Nele-Eva Steinfeld
Allikas: "Delta"