Downey tõdes, et on tänavusel PÖFF-il privilegeeritud positsioonis, kuna ta on Euroopa filmiakadeemia esimees ja mõned aastad tagasi, kui nad Euroopa filmiauhinnad Tallinna tõid, toimus see suuresti Tiina Loki ja tema meeskonnaga koostöös Pimedate Ööde filmifestivalil.

"Seega oli mul kogemus selle võrratu organisatsiooniga töötamisest," märkis ta.

"See organisatsioon on tähtis paljude maailma filmiloojate jaoks. See on kõrgelt kureeritud festival. See aga tähendab, et festival peab võtma riske. Riskide võtmine on osa filmitegemise protsessist. Nii leiab see sujuvalt oma koha rahvusvahelises filmikalendris ja maailma filmitootjate kogukonnas," jätkas Downey.

Ta tõdes, et seni on olnud palju hämaras ruumis istumist, vaadates hulka filme kõikjalt maailmast ja püüdes aru saada, kuhu nad žüriina liiguvad.

"See on tõeliselt eklektiline segu kõiksugustest filmidest. On palju andekaid režissööre ja näitlejaid. Kõik nad näivad raskel pandeemiaajal olevat koondunud ühte punkti Tallinnas. Mul on rõõm näha, et festival peab vastu, kogub publikut ja on turvaline."

Pandeemia on Downey sõnul näidanud viimase kahe aasta jooksul filmifestivalidele, et tuleb kohaneda ja ellu jääda.

"Filmifestivalid olid enne pandeemiat väga turvalises seisus ja liikusid kindla kursita. Nüüd on filmifestivalide juhid ja programmikoostajad pidanud esitama endale hulga väga tõsiseid küsimusi. Mitte ainult turvalisuse ja tervise teemadel, aga ka sellest, milline on nende suhe publikuga."

Iga festivali puhul on oluline saavutada head suhted publikuga, olenemata sellest, millise festivaliga – väikese ja omapärase või suurega – on tegu, usub ta.

"Üks positiivne asi, mis olukorrast tuleneb, on see, et enamik festivale leiab endale publikut ka internetist lisaks neile, kes on saalis. See saab olla ainult hea, kuni festivalide juhid ja programmikoostajad mõistavad, et peab võimalusel hoidma kinod avatuna, korraldades publikuga üritusi ning võttes internetiülekandeid kui boonust, lisandväärtust."