"Mul on kataloogis promootor iga teose kohta tootnud väikse essee, seal on see laiendus. Mina ei pea kunstnikuna kunagi sõnaliselt vormistama, mida ma öelda tahan. Ma isegi keeldun sellest," selgitas Rajangu "Aktuaalsele kaamerale".

"See on loomingule psühholoogiliselt kahjulik, kui ma hakkan artikuleerima, mida ma teen, mida ma ütlen. Ma tean seda sisimas, aga ma kunagi ei pea seda välja ütlema. See kahjustab psühholoogiliselt mind kui loojat, sellepärast on kuraator ja promootor loonud need tekstid. See on selle asja laiendus."

"Iga teos on autonoomne üksus, kunstnik muretseb ennekõike sellepärast, et teos saaks autonoomseks üksuseks, täiuslikuks ühikuks, mis jääb kunstnikku esindama igavesest ajast igavesti.

"Teos on selles mõttes autonoomsem ja unikaalsem kui kunstnik ise. Kunstnik ei pea allutama teost endale, vaid teos allutab tegemise käigus kunstniku endale ja kunstnik hoolitseb teose kui autonoomse ükskuse täiuslikkuse eest," selgitas ta.

"Need sotsiaalsed seosed tekivad ja kaasnevad loomingulise protsessiga niikuinii. Elu on seda näidanud, et see niimoodi on, kuna tõlgendamise võimalused on alati tekkinud ja on tõlgendatud asju niimoodi, et kunstnik ei ole nende peale loomise ajal mõelnud."

Rajangu ütles, et teda ei häiri absoluutselt, kui keegi tuleb oma tõlgendusega tema loomingu kallale.

"Mõnikord teeb see nalja ja mõnikord on see üllatav. väga tihti on see üllatav, kuidas keegi tõlgendab neid asju. Tegelikult mulle see meeldib, et ma saan siis ka kuulda üht-teist enda ja oma loomingu kohta ja jälle midagi uut teada."

Rajangu tõdes, et on olnud momente, kus teos ta lömastab. "Ma tean ühte hetke oma loominguteel, kus ta on juhatanud seisu, kust ma ei ole saanud enam samade meetoditega edasi. Aga seal tekkiski kvalitatiivne hüpe kunstis, et ma võtsin kasutusele uued tehnoloogiad ja uued meetodid."

Ta lisas, et see oli väga õpetlik kogemus. "Teos haaras mind nii totaalselt, et ta viis mu punkti, kust ma seni minu käsutuses olnud meetoditega edasi ei saanud. Vahepeal tuli võtta väike paus, tegeleda muude teostega, ja kui need uued meetodid olid tehnoloogiliselt minu käsutuses, siis sain selle teose ka lõpetada."

Rajangu tunnistas, et näituse taga on päris pikk protsess. "See on manuaalselt hästi töömahukas. Energeetiliselt samamoodi. Ajamahukas samamoodi. Ütleks, et kõik need teosed on kokku võtnud kaks aastat."

Ta kirjeldas, et töötab kõigi kolme suure maali kallal simultaanselt. "Nad on mul kõik ateljees käsil ühise loominguprotsessina. Ühe perioodi töötan ühe maali kallal ja siis kui on hetk, kus ma ei tea, kuidas edasi minna, siis ma siirdun teise töö juurde," selgitas ta.

"See on nende maalide eripära ja minu praeguse töömeetodi eripära, et ma töötan simultaanselt. Mitte üks töö algusest lõpuni, vaid nad on kogu aeg n-ö minu silma ja haarde ulatuses."

***

Raul Rajangu aka Luminoso sisenes rahvusvahelisele kunstiväljale 80ndate keskel oma sotsiaalkriitiliste autoritehnikas maalidega. Rajangu ühendab oma teostes assamblaaži ruumilisuse väljalõigete ja maaliga ning kasutab ka imagoloogilisi valmiskujundeid, mis on võetud otse meediast. Samas ei piira Rajangu end kindlate tehnikatega ja on kasutanud erinevaid meediume, nagu tahvelmaal, video- ja ruumiinstallatsioon, 3D film, foto, aktsioon, performance ja skulptuur.

Raul Rajangu näitus "iCANT BREATHE. BREATHING OURSELVES TO DEATH. DESPIRATION SHOW IN 3 MIXES" jääb avatuks 22. detsembrini T–R 12–18, L 12–16 aadressil Tartu mnt 82, Tallinn. Näituse kuraator ja produtset on Kalev Rajangu ja seda eksponeeritakse kolmes versioonis: kontseptuaalne versioon igal reedel, kogupereversioon igal laupäeval ja transkontseptuaalne versioon muudel päevadel.