Matsumoto viibib Eestis teist korda. Kaks aastat tagasi resideerus ta talvisel ajal Voronja galeriis Peipsiveerel. Kunstniku sõnul oli see eriline, kohati keeruline, kuid unustamatu kogemus, millele ta mõtleb sageli ka praegu.

"Tegelikult eelistan ma talve suvele. Kui aga keegi küsiks minult praegu, millal ma tahaksin järgmine kord Eestisse tulla, siis vastaksin, et suvel. Avastan siin praegu palju sellist, mida ma talvel ei näinud. Paljud asjad, mis olid talvel peidus, ilmuvad suvel nähtavale," rääkis Matsumoto näituse avamisel.

Kunstnik loob oma teoseid tunnete ja intuitsiooni kaudu, jälgides tähelepanelikult ümbritsevat maailma. Ta võrdleb seda protsessi ühepajaroa valmistamisega: nähtud asjad jäävad inimese sisse, segunevad ja lahustuvad seal aeglaselt ning tulevad hiljem loomingus loomulikul viisil esile.

Matsumoto alustab iga teost joonistusest ning ehitab seejärel valmis objekti, mille ta viib loodusesse pildistamiseks. Tema jaoks ei ole kõige olulisem valmis foto, vaid kogu teose loomise protsess.

"Kõik, mis toimub stuudios kuni teose valmimiseni, on minu jaoks kunstiteos. Fotod on justkui boonuseks või dokumentatsiooniks," sõnas Matsumoto.

Objektide pildistamisel muutub kunstniku tööviis aga väga keskendunuks ja füüsiliseks. Sageli jätkab ta seni, kuni on täielikult kurnatud või kuni päike loojub. Matsumoto võrdleb seda kassiga, kes mängides instinktiivselt oma mänguasja jälitab.

Narihiro Matsumoto näitus "40–42" on avatud Miga kunstiruumis Tartus kuni 25. oktoobrini.