Raualt ilmus viimati raamat tänavu kevadel. See aasta tuleb Raual kokku välja kuus raamatut, aga need kõik ei ole kirjutatud vahetus lähiminevikus. "Mõned on üsna kaua protsessis olnud, et käsikiri on ammu valmis, aga erinevatel põhjustel tulid see aasta välja."

Raud märkis, et mõte Aasia mõtteloost raamat kirjutada on tal erineval kujul olnud umbes kümmekond aastat. Selle mõtte istutas talle kunagi pähe kirjastus Blackwell, kus oli filosoofiatoimetaja, kes tõdes, et neil ei ole Aasia mõttelugu valdavat ja avavat raamatut ajal, kui selleteemalisi kursusi on igal pool maailma ülikoolides, ka Raual endal.

"Ma kirjutasin selle valmis ja seda retsenseerisid kõigepealt viis erinevat inimest ja üks ütles, et seda tuleks hoopis sinnapoole kallutada, et see sobiks ärikoolidele, kuidas paremini Aasiaga business'it teha. Teine ütles, et rohkem usundeid võiks olla," meenutas ta.

Raud rääkis, et kirjutas ingliskeelset raamatut eri faasides, kõige enam 2017.–2018. aastal, kui ta oli Berliinis ühe aasta külalisprofessor ja pidas seal ka seda samal teemal kursust, mistõttu oli mugav kõrvalt kõike lugeda ja kokku panna. 

"Ingliskeelne asi sai valmis ja hakkasin mõtlema, et eesti lugejale oleks ka vaja. Aga mõtlesin, et eesti lugejale on võib-olla midagi teistsugust natuke parem, sest ingliskeelses raamatus on küllalt palju nimesid, tehnilisi termineid ja nimetusi," selgitas Raud.

"Mõtlesin, et Eestis oleks vaja midagi sellist, mis sobib mitte-erialainimesele. Asjast huvituvale gümnaasiumiõpilasele või üliõpilasele, kes erialana õpib midagi muud, aga tahab lihtsalt tasakaalustatud maailmavaadet. Nii et ka kolleeg, kes tegeleb usundiloo, filosoofia või politoloogiaga, võib selle ette võtta, sest seal on üritatud teemat avada võimalikult laialt ja inimsõbralikult."

Raud ütles, et entsüklopeedilist funktsiooni sellel teosel ei ole, et sealt saaks midagi järele vaadata. "Selleks on muud teosed."

Ta selgitas, et Aasia mõte on muutunud praegusel ajal aktuaalseks esiti näiteks oma ökoloogilisuse tõttu.

"Need filosoofiad ja usundid rõhutavad inimese ja looduse kontinuteeti pigem kui seda, et inimene on kõigi asjade mõõt ja looduse kuningas jne, mis on olnud lääneliku lähenemise alus," selgitas Raud.

"Teiseks ka see, et lääne mõte on üldiselt väga individualistlik, indiviidikeskne – mina on lähtepunkt ja sealt edasi hakatakse ehitama kõike muud. Aasia mõte on pigem solidaarsuskeskne," jätkas ta.

"Seal on ka omad ohud – võib tekkida kogukonna lämmatav embus, mis ei lase inimesel enam ta ise olla. Aga tasakaal traditsiooniliselt lääneliku ja traditsiooniliselt aasialiku vaate vahel on see, mis meile praegu kõige paremini sobiks."

Raud meenutas, et huvi Aasia kultuuri vastu tekkis tal lapsepõlves tänu isa kasuisale Rein Nurksele kuulunud raamatukogule, kus oli palju saksakeelseid raamatud, mis olid avaldatud 20ndatel ja 30ndatel, aga ka 50ndatel.

"Läks nii, et mingil ajal õppisime isaga ajaviiteks saksa keelt ja avastasin selle raamatukogu ning kaevusin sellesse. See tundus nii huvitav ja teistsugune maailm. Minu lapsepõlves oli see intellektuaalne atmosfäär, mida meile koolist peale suruti, hoopis teistsugune – et on üks tõde ja selles raamistikus üritame püsida," kirjeldas ta.

"See oli nii ebameeldiv, et mõtlesid, et kas on ka teisi seisukohti, teisi vaateid ja tundus, et tahaks aru saada asjast tervikuna. Kui ma jään ühe traditsiooni sisse, siis mul on üks pilk, aga kui ma sellele lisan veel India, Hiina ja Jaapani, siis on see natuke avaram," tõdes Raud.