Tartu toomkirik oli Vana-Liivimaa suurimaid katedraale, mis sai piirkonnas ainsana uhkeldada kahe torniga. Pikas ajaloos on aga kadunud omajagu infot ja nii on toomkirikuga seotud ka palju vastuseta küsimusi. Mänguliste tegevustega on osa küsimusi jõudnud ka saladuste kambrisse.

"Kui me mõtleme näitustele, siis sageli tahavad need olla hästi kirjeldavad. Me tahame kõike öelda ära, mida me teame," märkis näituse üks kuraatoritest Mariann Raisma.

"Aga siin otsustasime, et kuna me väga paljusid asju ei tea, kuna need jäävad aegade hämarusse, siis me küsimegi neid küsimusi, millele ei ole vastust või millele on vastuseid mitu," lisas ta.

Näitusel on kokku seitset küsimust puudutavad saladused. Täpsemalt saab uurida, miks on katedraali pühakud just Peetrus ja Paulus, milline võis kirik keskajal välja näha, miks maeti pühakotta maha raiutud peaga mees ja kuhu kadus kõige tähtsam reliikvia.

"Meil on siin väljas mõned originaalmündid, saab näha kui pisikesed, samas imeilusad on need asjad, mis on siit välja kaevatud, nii vanemast ajast kui ka natukene hilisemast ajast," kirjeldas näituse üks kuraatoritest Tiiu Kreegipuu.

"Saab ka ise tutvuda, mitte päris inimluudega, aga nende koopiatega, ja mängida arheoloogi. Väga oluline osa on muidugi see, et saab ise minna pihikambrisse ja mitte pihtida, ega pihisaladusi vastu võtta, aga kuulata neid lugusid ja legende," lisas ta.

Näitusel olevad luud ja reliikvia on küll järele tehtud, kuid näha saab ka nii mõndagi, mis on säilinud keskajast. Näiteks on näitusel keskajast pärit telliseid, kuhu peale on jäänud koera jäljed.

"Need on siis tõenäoliselt vanimad koera jäljed Tartus, mis siin siis tellisesse on jäänud, 13.–14. sajandist."

Toomkiriku saladuste kamber on avatud alates kolmapäevast püsinäitusena.