Lipupäev tähendab seda, et sel päeval peaksid Eesti lipud heiskama kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslik juriidilised isikud. Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks Eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmine märgiline samm kirjanduse ja kultuuri väärtustamises, et pöörata tähelepanu kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.

"Kirjandus on ju ikkagi üks kultuuri alustalasid. Lugu on see, millel põhineb nii kirjandus, aga ka teater ja film näiteks. Kirjanduse päev oleks justkui kummardus meie kirjanikele ja kogu kirjanduse,"  ütles kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel.

Aasta alguses tegi ka laulu- ja tantsupeo sihtasutus kultuuriministeeriumile ettepaneku lisada riiklike lipupäevade loetellu üleriigiliste üldlaulu- ja tantsupidude ning noorte laulu- ja tantsupidude toimumise päevad.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum ütles, et see on hea viis laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoida, aga ka tunnustada nii kollektiivijuhte, lauljaid ja tantsijaid. "Tundub ju ka, et justkui laulu- ja tantsupidu on selline õige hetk üle riigi lippude heiskamisest, sest siis saavad nende lippudega mingis mõttes kõik need inimesed, kes ise laulu- ja tantsupeol Tallinnas kohal ei ole, mingis emotsionaalses mõttes sellest peost osa," sõnas Weidebaum.

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel suhtus laulu- ja tantsupeoliste ettepanekusse soojalt. Tema sõnutsi võiks ka teised kultuurivaldkonnad saada omale riikliku tähtpäeva või lipupäeva. Mida rohkem Eesti kultuurile pühendatud tähtpäevi kalendris on, seda parem, ütles ta.

Kirjandusnõuniku arvates võiks oma lipupäev olla teistelgi kultuurivaldkondadel

"Minu arvates võiks kogu kultuurivaldkonda lipupäevadega tähistada. Tegelikult on ju need lipupäevad ju pigem selline meeldetuletus, et meil on väga rikas ja väärikas kultuur ja kui seda ka riiklikult tähistatakse, siis minu arvates annab see ainult meie kultuurile mõjuvõimu ja sellist väljapaistvust juurde. Ma kindlasti ei arva, et teised valdkonnad peaksid kuidagi kõrvale jääma, selles mõttes võiksid kõik kultuurivaldkonnad olla väärikalt tähistatud ja väärikalt meeles peetud," ütles Trummel.

Küsisime ka Eesti kunstike liidu juhilt Elin Kardilt, kas ka näiteks kunstikel võiks oma riiklik tähtpäev või lipupäev olla. Praegu seda Kardi sõnul veel arutatud ei ole, mõte on aga hea. "Kindlasti oleks sellest abi kunsti nähtavuse suurendamisel ja ma mõistan, et sellele järgneksid nüüd väga pikad vaidlused, et kes võiks see kunstnik olla, kas see on Eduard Viiralt, Konrad Mägi, Kristjan Raud või keegi nüüdiskunstnikest, aga ettepanek iseenesest on väga huvitav," lausus Kard. 

Eestis on sel aastal 16 lipupäeva. Lipupäevad on näiteks lastekaitsepäev 1. juunil, emakeelepäev 14. märtsil, vanavanemate päev 11. septembril ja hõimupäev 16. oktoobril.

Tarand: pigem võiks lisada ainekavadesse rohkem kirjandustunde

Kultuuriajakirja Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand suhtus Eesti kirjanduse päeva lipupäevade loetellu lisamisse skepsisega. Ta ütles, et eesmärk on lõpuks see, et Eesti kirjandus saaks ühiskonnas rohkem tähelepanu ning tema koht ühiskonnaelus oleks parem. Kas seda saab saavutada aga seaduse muutmise teel, ei olnud ta kindel.

"Mulle praegu tundub, et siin ei ole piisavalt ühiskondlikku arutelu ja analüüsi selle kohta tehtud. Ma ise, nii esimese mõttena, mis mulle tuleks, et kui tahta kirjanduse kohta parandada, eriti noorte elus, siis võib-olla oleks abiks see, kui üldhariduskooli ainekavades oleks eesti keele ja kirjanduse tundide arv suurem põhikoolis ja gümnaasiumiastmes. Ma saan aru, et õppekavasse ei mahu kõik, aga see on minu meelest töötavam tee kui valida vaid üks päev aastas," ütles ta.

Tarand ütles, et Eesti kultuur ja kõrgkultuur võiks saada rohkem tähelepanu. Ta ei olnud aga kindel, kas seda võiks teha kalendrisündmuste kaudu. "Ei ole midagi lihtsamat, kui täita kõik aasta kalendripäevad millegi tähistamise, väärtustamise ja lipuheiskamisega. Aga mis sellest siis tegelikus elus muutub?" küsis Tarand.

Tarand sõnas, et kui tähta midagi väga tähtsaks pidada ja väärtustada, siis tuleks inimestele anda ka töölt  vaba päev. "Kui tahta kirjandust pühitseda, siis peaks seda saama samamoodi vabal päeval teha, nagu on tähistatud jõule või vabariigi aastapäeva," ütles ta. "Ma usun, et Eesti kultuuri ja professionaalsete kunstide elujõuküsimused ei ole seotud riigipühade ja tähtpäevadega."

Jaak Valge: kirjandusel on kultuuris eelisseisund

Kultuuriministeeriumi eelnõu on praegu ministeeriumis kooskõlastamisel. Peagi saadab ministeerium eelnõu plaani järgi aga riigikokku poliitikutele arutamiseks. Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees EKRE liige Jaak Valge suhtus Anton Hansen Tammsaare tähistamisesse lipupäevana väga positiivselt. Ta ütles, et kirjandusel on kultuuris eelisseisund teiste kultuurivaldkondade ees, kuna see kätkeb endas kultuuri kõige laiemas mõttes.

"Mulle meeldib alati meelde tuletada, et me oleme üks kõige varasema kirjaoskusega Euroopa rahvaid. Kirjasõna abil kujuneski Eesti identiteet ja ka praegune eneseteadvus peegeldub ka eelkõige just kirjanduses," sõnas ta.

Küsimusele, kuidas suhtuda aga teistesse kultuurivaldkondadesse, nagu laulupeolised, kunstnikud, muusikud ja teatriinimesed, kes samuti oma lipupäeva võivad tahta, ütles Valge, et neid kõiki tuleb vaadata ühekaupa.

"Tõenäoliselt on seda piiri kusagile vaja, aga praegu mina seda küll ei tea. Ma mõtlengi, et erinevaid kultuurivaldkondi tulekski siis käsitleda, kui need vastavad taotlused kõne alla tulevad ja siis vaadatagi neid ühekaupa. Aga igatahes ma arvan, et ei saa kirjandusepäeva lisamist riiklike tähtpäevade loetellu pidurdada selle argumendiga, et siis tahavad teised ka," ütles rahvasaadik.