Kunstivaldkonna arengukava on aluseks edasistele ühistele tegevustele, et Eesti kaasaegse kunsti potentsiaali paremini esile tuua.

Lisaks arutati ka Maarin Ektermanni ja Airi Triisbergi välja töötatud kunstnike töötasu skeemi, mis seab aluseks alampalga. Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et seda lahendust tuleb asuda koos otsima.

"On vähe asutusi Eestis, kes saavad mingitki tasu kunstnikele nende töö eest maksta. Enamik näituseid tehakse kas Kultuurkapitali stipendiumide või ka puhta entusiasmi ja pere, lähedaste toetusel," sõnas Soomre ja lisas, et tegemist on valdkonna murekohaga.

Üks konkreetne ettepanek, mida valdkond on isekeskis juba arutanud, on kunstielu aeglustamine. See tähendab vähem näituseid.

Eesti kunstnike liidu presidendi Elin Kardi sõnul on aga kunstnikele keeruline öelda, et nad oma loometööd pidurdaks. "Loomulikult on see võimalik, eks seal tuleb leida teatud kompromisse. Ühelt poolt on see mõistetav: institutsioonidel on enam võimalusi aidata kunstnikke kui neid näituseid, mida tuleb produtseerida, on vähem. Teisalt, kunstnikke kasvab igal aastal juurde."

Fotokunstnik Marge Monko leiab, et nii mõnigi väljapanek võiks rännata ka teistesse linnadesse. See räägiks kunstielu aeglustamise poolt. Küll aga leiab Monko, et järele peaksid jõudma ka erinevate stipendiumite tingimused, kuna hetkel on kindlaks määratud mitu näitust peaks kunstnik aja jooksul tegema.

"Sama kehtib kunstnikupalga kohta. Ma arvan, et ka need toetused ja toetustekriteeriumid peaks sellele järgi tulema," lisas Monko.