Terik sõnas, et selline lahendus on bürokraatia mõttes vähemahukas ja seda on võimalik lihtsalt teha. "Nüüd on oluline välja arvutada number, mis see riigikassale maksma läheks."

Rääkides sellest, et võrgutasud ei ole nii suured, mistõttu on küsitav, kuivõrd palju nende nulliviimisest tegelikult asutustele kasu on, märkis Terik, et see sõltub asutuse energialepingust.

"Ma olen vaadanud erinevaid numbreid ja kui Endla teatri puhul jääb see tõepoolest 8–10 protsendi juurde, siis tegelikult on ka spordiasutusi, kus see energiaarvete number on kolmandik või isegi suurem kogu eelarvest," selgitas Terik.

"See mõju on väga erinev ja sõltub sellest, kas on fikseeritud või börsipakett. On ilmselge, et kui elektriarve tuleb ka kolmandiku võrra väiksem, siis sellest on suur abi," lisas ta.

"Me oleme võtnud asutustega välja ka selle, kui palju oli neil 2021. aastaks energiakuludeks planeeritud ja milline see reaalne pilt aasta lõpus oli, kui viimane arve tuli. Need kõikumised on päris suured," tõdes ta.

Teriku sõnul on ka neid, kes on pidanud kavandatust energia peale kulutama 60–70 protsenti rohkem.

"Kui vaadata protsente, et kes on kulutanud planeeritust rohkem, siis näiteks Tehvandi on energia osas täna 67 protsendiga miinuses, aga paarikümne protsendiga on miinuses erinevaid muuseume ja teatrite osas ei ole samamoodi need protsendid väikesed."

Ta märkis, et asutused on eelarvete tegemisel suhtunud omatuludesse konservatiivselt ja tegelikud laekumised olid eelmisel aastal mõnevõrra paremad, sest näiteks etendusi sai rohkem anda ja sulgemised ei olnud nii suured.

"See, mis on omatulude pealt enamlaekunud, on täna võimalik panna energiaarvetesse, aga kuivõrd olukord 2022. aastal tõenäoliselt kulutuste poolest paremaks ei lähe, on meil vaja leida neile abikäsi ja kui mõtleme kodumajapidamiste aitamisele, siis loomulikult vajavad ka juriidilised isikud abikätt."

Terik lisas, et kui ministeerium suudab välja töötada ja poliitiliselt kokku leppida meetodi, mis oleks universaalne – näiteks võrgutasude nulliviimise – siis usub ta, et sellest oleks kultuurisektorile palju abi.

"Olgu nad riigi asutatud sihtasutused, omavalitsustele kuuluvad või näiteks mittetulundusühingu vormis tegutsevad erakultuurikorraldajad, kelle olukord tõenäoliselt on täna kõige haavatavam."

Terik ütles, et juhul kui lisaks võrgutasude nullimisele on väga selgelt põhjendatud täiendavad vajadused, siis panevad nad kultuuriministeeriumis selle paketi kokku ja arutavad seda valitsuse tasandil.

"Aga peame vaatama pilti erinevates sektorites väga laialt, sest energiahindade küsimus puudutab kogu ühiskonda laiemalt, mitte ainult kultuurisektorit, mille eest mina hea tahan seista."

Sirje Helme: igast asjast on praeguses olukorras kasu

Viit muuseumi ühendav Eesti Kunstimuuseum arvutas hiljuti välja, et nende puudujääk detsembrikuu näitude põhjal on suurenenud energiahindade tõttu 200 000 eurot. Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme usub, et kultuuriministeeriumi plaanitavast kompensatsioonimeetmest oleks neile kasu.

"Igast asjast on praeguses olukorras kasu. Ma ei oska numbriliselt ega protsendiliselt öelda, mis see võiks tähendada ja kui suures osas see elektriarvet vähendaks, aga kasu on sellest ikka."

200 000 eurot ei ole tema sõnul viie muuseumi peale aastas sugugi hüsteeriline summa ja selle arvutamine detsembrikuu näitude pealt on samuti adekvaatne, sest muuseumil ei ole võimalust kütta suvel vähem kui talvel.

"Vahel, kui on kuum suvi, on see kütte- ja elektriarve ka väga tõsine, sest me peame hoidma oma kogud teatava niiskuse ja temperatuuriga. See on riigi väga suur varandus ega tohi kahjustada saada. Nii et see on üsna täpselt välja arvutatud ja täiesti pragmaatiline lähenemine asjade käigule."

Kui kütte- ja elektriarved peaksid veelgi kasvama, siis esialgu tuleks Eesti Kunstimuuseum suure organisatsioonina ilma lisaeelarveta toime.

"See ongi see plaan B ja plaan C. Kahtlemata me oleme seda omavahel arutanud, aga me ei ole veel midagi otsustanud, et ei tee ühte, teist või kolmandat, sest päris võimatu on midagi muuseumis lausa välistada."

Helme sõnul on kunstimuuseumi eelarve aastaks 2022 väga selge ja täpne ses osas, kui palju on riigipoolset tegevustoetust ja kui palju saavad nad eeldada omatulu külastajate pealt.

"Sõltub turismist. Me ei arvestanud turismivooga, nii et tegime hästi kaine peaga selge kalkulatsiooni ja sealt ei ole õieti midagi maha võtta." Ta lisas, et nad võiksid küll otsustada, et OK, ei trüki ühtegi raamatut, aga see tähendaks ka seda, et neile ei tuleks raamatumüügist tulu.

"Ükskõik, mida me teeme, kuna meil on väga suur omatulu kohustus, siis see tuleb ju teistpidi ka tagasi, et järelikult meile ka ei laeku seda raha," selgitas ta.

"Majanduslikud kalkulatsioonid ei saa olla nii, et OK, ma seda ei tee ja ei luba kellelgi reisida. Mis sellest kasu on? Kahe aasta pärast ei ole meil ühtegi rahvusvahelist näitust."

Igal sajal eurol, mis nad kusagilt ära võtavad, on tema sõnul tagajärg. "See tagajärg on majanduslik. Ma ei räägi emotsionaalsest, vaid majanduslikust tagajärjest. See ei ole niisama lihtne, aga me natuke ootame enne, kui hakkame edasi kalkuleerima."