Loone Ots: ilukirjanduse eesmärk peaks olema inimesi paremaks teha

Foto: Owe Petersell

Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel pälvis esikoha Loone Otsa debüütromaan "Armastus", kus tegutsevad eesti kultuuriloole tähtsad inimesed. Autor tõdes, et ilukirjandusel on inimeste eludel kanda oluline roll. Täpsemalt peaks kirjandus muutma inimesi paremaks ning neid harima ja kasvatama.

Kirjanik ja filoloog Loone Ots on eelkõige tuntud kultuurilooliste näidendite autorina. Möödunud aastal pälvis tema debüütromaan "Armastus" Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esikoha.

Romaanižanri juurde leidis Loone Ots tee esimest korda. Põhjus, miks ta varem sellega tegelenud ei olnud, on lihtne: näidendeid on märksa lihtsam kirjutada kui proosateost. Küll aga leiab kirjanik, et romaanide kirjutamine annab autorile palju rohkem, sest mõttes tegeletakse teemaga kauem. "Iseendal on rohkem tööd ja see on äärmiselt meeldiv," rääkis Ots Klassikaraadio saates "Delta".

Just nagu Otsa debüütromaani pealkiri viitab, tiirleb teose põhiteema ümber armastuse. Autori sõnul mõeldakse armastust sageli romantilises mõttes, aga Otsa sõnul omab see palju rohkem tähendusi. Niisiis otsustas kirjanik, et enda romaani kesksele kohale seab ta isetu armastuse. "Endale mitte kasu toov armastus, mis ometi lähtub üldinimlikest käskudest olla hea oma kaaslaste vastu," lisas ta.

"Arrmastuse" tegelasteks on reaalsed isikud eesti kultuuriloost. Nii otsustas Ots võtta enda peategelaseks Salme Niilendi.

Kuigi Niilendil näol on paljude jaoks tegemist tundmatu nimega, teadis kirjanik rääkida, et tegemist oli naisterahvaga, kes liikus 1930. aastatel kultuuritegelaste seltskonnas. Lisaks uuris Ots välja, et Niilendil olid tunded Karl Ristikivi vastu. Küll aga oli tegemist ühepoolse armastuslooga, mis andis kohati autorile alust ka sellest raamat kirjutada.

"Selline ilus armulugu ajendas mind mõtlema, kuidas ma sellest rohkem saaksin teada," rääkis kirjanik, kes leidis arhiivist üles kirjavahetuse Niilendi ja Ristikivi vahel. Küll aga olid säilinud ainult Niilendi kirjad mehele. "Igal juhul on see väga huvitav ja kaunis lugu, mis andis siia romaani päris palju juttu sisse," tõdes Ots.

Kultuuritegelastest tõi Ots enda romaani sisse veel ka Uku Masingu ja Isidor Levini.

Raamatu tegevus toimub 1942. aasta 14. jaanuaril, mis on eesti rahvakalendris taliharjapäev, ent Ots võttis aluseks ka poliitikas toimunud sündmused. Nii võeti näiteks samal ajal Natsi-Saksamaal vastu otsus, et kõik juudid tuleb hävitada.

"Armastuses" on Loone Ots kasutanud ka murdekeelseid sõnu, millega autor soovis rõhutada peategelaste päritolu. Samuti leidis Ots, et eesti keel on väga rikkalik ning ilukirjandus võimaldab keelelist jõukust väljendada.

"Seda kultuurilugu on seal päris laialt ja põnevalt," kirjeldas autor enda debüütromaani.

Ots rõhutas, et tema romaani näol on tegemist siiski ilukirjandusega ning kõiki kirjeldatud sündmusi ei tohiks lugeja võtta puhta tõena. Küll aga aitab kirjutamine viia mõtted või tegevused hoopis sinna, millest inimene unistab. Kui kirjutada kõigest detailselt, oleks see Otsa sõnul hoopis telefoniraamat. "Me ikkagi ise ka tahaksime oma elu natukene mütologiseerida."

"Ilukirjanduse eesmärk peaks olema inimesi paremaks teha," leidis Ots ja lisas, et lugedes peaks inimesel tekkima kaastunnet. Samuti võiks kirjaniku sõnul lugeja mõtiskleda selle üle, kuidas eristuda paremini teose tegelastest.

Toimetaja: Lisete Tagen, intervjueeris Kersti Inno

Allikas: "Delta"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: