Tarmo Noormaa tõdes, et pärimusmuusika juures on oluliseks aspektiks inimeste omavaheline vahetu suhtlus ja kohtumine. Küll aga on see mõned aastad olnud koroonapandeemiast tingitult raskendatud. "Pärimusmuusika on siiani ainult toimunud inimeste otseses kokkupuutes," rääkis ta ja lisas, et kuigi õppida saab igal ajal, on viimastel keerulistel aastatel jäänud tagaplaanile näiteks kontsertidel käimine, mis mängib ka märkimisväärset rolli pärimusmuusika edasi kandumisel ja loomingu sündimisel. "Seda on näha ka – uusi bände ei ole nii palju," ütles ta. 

Uue muusika ja bändide loomist peab Noormaa oluliseks ning üheskoos Pärimusmuusika keskusega on nad välja mõelnud noorte bändide võistluse. Tegemist ei ole tavalise konkursiga, kuhu muusikud saadavad enda loomingu ja hiljem esitavad seda publikule, vaid enne esinemisprotsessi toimub ka mentorlusprogramm. Nii saab iga võistlusel osalev bänd endale mentori mõne tuntud pärimusmuusiku näol. Juhendajaga toimuvad kokkusaamised ning üheskoos arutavad muusikud, kuidas enda kava suurepäraseks muuta. 

Noormaa leiab, et Eestis on pärimuskultuur populaarne. "Väga palju inimesi käib pärimusmuusika sündmustel ja mängib pärimusmuusikat ja ka teab sellest." Samuti on Noormaa märganud, et pärimusmuusika üritusi külastavad suuremas osas noored. Lisaks tõdes ta, et võrreldes 1990. aastatega on pärimusmuusika kollektiivide arv eesti muusikamaastikul märkimisväärselt suurenenud. Kui möödunud sajandi lõpukümnendil esinesid Viljandi pärimusmuusika festivalil ainult mõned üksikud ansamblid, on aastatega esinejate rivi täienenud. 

Pärimusmuusika juures väärtustab Noormaa eelkõige autentse muusika kasutamist – näiteks seda, kuidas kihnlased vanasti enda muusikat mängisid või missugust kõla omas 100 aastat tagasi Seto meestelaul. Samuti on populaarseks muutunud ka pärimusmuusika sidumine modernsemate suundadega. 

Kui tänapäeval levib popmuusika ülehelikiirusel mööda maailma, levis see nõnda ka sajandeid tagasi, ent küll mitte nii kiiresti kui hetkel. Nii leidub mitmete rahvaste pärimusmuusika ajalugu uurides sarnaseid nüansse või isegi lugusid. Aegade jooksul on lood küll muutunud, kuid säilitatud on lugude iva. 

Noormaa leiab, et tänapäeva popmuusika maailm on suunatud liialt ärile, mistõttu on ka pärimusmuusikal keeruline igapäevapilti jõuda. "Raha ei ole probleem, kuidas jõuda inimesteni." Kuigi pärimusmuusika on aegade jooksul olnud mõjutatud erinevatest muusikažanritest, leiab Noormaa, et tänapäeval on pärimusmuusika kohati sunnitud üle võtma popmuusika teatuid eripärasid. Küll aga ei pruugi see olla sugugi halb, ent oluline on siiski tõsiasi, et pärimusmuusika suudaks kaasaegse muusika kõrvalt säilitada oma mõtte. 

Pärimusmuusika kolimine digimaailma

Viimased kaks aastat on jätnud jälje ka pärimusmuusikasse. Ehkki Noorma väitis, et pärimusmuusika saab kolida ilusti ka tänapäevasesse digimaailma, leiab ta siiski, et see ei saa olla muusikažanri ainukene väljund. Pigem aitab see tema sõnul loomingule kaasa, ent on siiski lühiajaline. 

Digimaailm mängib aga inimeste elus olulist rolli ning üha rohkem aega selles viibitakse. "Kui me tahame, et pärimusmuusika jõuaks noorema põlvkonnani, peame seal kohal olema." Selleks, et jõuda noorteni, otsustas Eesti pärimusmuusika keskus tulla välja taskuhäälinguga. Nii loodi "Regilaulu podcast", kus võtavad sõna nii tuntud kui ka vähem tuntud loomeinimesed. Saates kõlavad regilaulud, mida analüüsivad oma ala spetsialistid. Nii leiab Noormaa, et veebikanalitest võib olla hoopis kasu pärimuskultuuri edasi kadumisel. "Digikanalid hoopis võimendavad pärimusmuusika levikut."

Lisaks podcastidele on keskus soovinud jõuda ka üldhariduskoolidesse – loomisel on ligikaudu 70 videost koosnev õppematerjal, kus jagatakse teadmisi nii pärimuskultuurist kui ka regilaulust. 

Samuti on veebi kolinud ka mõningad võistlusmängimised. Nii korraldab keskus iga aasta pärimusmuusika konkursi, kus osavõtjate arv on tihtipeale 100 lapse kandis. Olude sunnil ei saanud keskus seda viimased kaks aastat Viljandi Pärimusmuusika Aita kokku tulles korraldada ning otsustasid proovida digilahenduste kaasamist. Nii toimus kahel aastal e-võistumängimine.

Konkursile laekus üle 100 video ning Noormaa teadis rääkida, et lastel oli suur tahe anda videot tehes endast maksimum. "Lapsed panid palju jõudu sinna videote salvestamistesse ning selleks, et saada parim versioon oma pillimängust, harjutasid lapsed lugusid palju." Saadetud videote põhjal valis žürii välja võitjad. "On võimalik leida põnevaid lahendusi ka digimaailmas," tõdes ta.

"Tähtis on see, et Eesti inimesed oleksid enda muusikalisest pärimuskultuurist teadlikud," rääkis Noormaa ja lisas, et võimalus ka ise näiteks pillide mängimiseks on Eestis loodud. "Kui tead oma kultuuri, oskad ka teiste kultuuri hinnata."