Aasta lõpus oli Coca-Cola Plaza mõneks ajaks kinni. Kuidas nüüd pärast seda läinud on?

Detsembris oli meil kino paar nädalat kinni uuendusteks suletud. Nüüd on Coca-Cola Plaza jälle lahti, osa uuendusi on tehtud, osa on tegemisel.

Plaan, mis meil pärast avamist oli, sellest oleme veel kaugel, aga pigem ongi küsimus, kuhu turg liigub. Me oleme pidevalt plaane teinud ja uuendanud, aga kogu kinoturg käitub teistmoodi kui meie plaanid. Seega jah, me oleme oma eesmärkidest veel kõvasti maas.

Kuhu see turg liigub?

Momendil on turg põhjas, ma loodan, et see on põhi ja rohkem kukkumisruumi ei ole. Küsimus ongi, millal ja kuidas me sellest põhjast välja saame. Täna võib öelda, et osaliselt mõjutab seda filmivalik, sest kui uusi suuri filme peale ei tule, siis on külastatavus madal, see on ka normaalsetel aegadel nii. Teistpidi ka antud filmivalikuga, mis meil täna on, võiks külastatavus olla kordades suurem.

Kinoturg ja -äri on viimaste aastatega kõvasti räsida saanud, uksed on korra kinni, korra lahti, klient enam ei teagi, kas kino üldse on lahti ja millised piirangud kehtivad. Mõnes mõttes on nad ära hirmutatud või võõrdunud kinost. Ootakski juba mingit lahendust piirangute osas, kui selles vallas hakkaks midagi juhtuma, siis see aitaks kaasa ka kogu kinoturu paranemisele.

Ütleme, et praegu on põhi käes, aga on siiski võimalik, et see põhi kestab veel mõned kuud või isegi pool aastat. Kas Coca-Cola Plaza jääb nendes tingimustes ellu?

See on hea provokatiivne küsimus. Mingi taluvuslävi on igal äril, ühelt poolt on kõigil kinodel vaatajad maas, samas mõjutab tugevalt meid ka see, mis toimub energiahindadega, sest kinopidamine on väga energiamahukas.

Täna me töötame selle nimel, et Coca-Cola Plaza püsiks ja jääks tugevaimaks kinoks siin turul. Ma ei usu, et Plaza kuhugi kaob, kindlasti mitte. Kui see juhtuks, siis see peaks olema ka kinoäri lõpp siin turul. Ma usun, et ta jääb, aga küsimus on, millisel kujul.

Ma jätkan selle provokatiivse küsimusega teise nurga alt. Teie kino oli nüüd detsembris mõnda aega kinni ja piirangute tõttu on kinosaalid mõnda aega olnud suletud, aga mis te arvate, kas mingil hetkel võivad mõned kinod end ka jäädavalt sulgeda?

See on nüüd küll minu isiklik arvamus, aga ma usun, et Eesti kinoturg on täis. Kapatsiteeti on palju, kui me võrdleme seda meie lähinaabritega, siis Eestis on kindlasti elanike kohta kõige rohkem kinosaale ja -toole.

Kas seda on liiga palju? Ma ütleks, et ei ole, pigem on see praegu optimaalne. Selliste vaatajanumbritega, mis olid 2018. või 2019. aastal, saaksid kõik kinod väga hästi hakkama, ma ei näe mingit probleemi. Vaatajaid jaguks nende tingimustes kõigile, filme on piisavalt ning tuleb isegi rohkem peale kui varem, tootmine pole ka koroona tõttu seisma jäänud.

Küsimus on aga selles, kuhu kinoturg areneb ja mis sellest saab. Kui me ei jõua tagasi endisele tasemel või selle lähedale, siis on küsimus, palju meil reaalselt kinosid vaja on ning paratamatult võib juhtuda see, et mõni nõrgem peab lihtsalt järgi andma.

Kui me räägime sellest, kuhu turg liigub, siis minu arust on Eesti kinolevi liiga rikkalik. Kino jaoks on hitid alati magusad, aga seal kõrval on veel kümneid ja kümneid teisigi väiksemaid filme. Mis te arvate, kas Eesti kinolevis võiks vähem filme olla? Äkki kõik filmid ei peaks kinodesse jõudma, vaid võiksid leida mingi teise lahenduse?

See on kahe otsaga asi. Kui me mõtleme kümne aasta tagusele ajale, siis kui palju Eesti filme üldse oli kinodes? Võib-olla kaks-kolm filmi tuli aastas kinno, kuigi tegelikult tehti rohkem filme, enamik neist lihtsalt ei jõudnudki pildile ja mingi hetk sai neid siis telekast näha.

See, et praegu on Eesti filmil võimalus alustada oma teed kinolinalt, on päris kõva tugi filmile ja see promo on võib-olla kohati alahinnatud, mis film kinos linastudes saab. Üks asi on see, et levitaja ja tootja teeb filmile reklaami, aga kino teeb ka reklaami.

Ma ei ruttaks kärpima kinolevi vajadust ja võimalusi Eesti filmidele, kui on ikkagi potentsiaalne film, siis kinod tahaksid seda kindlasti näidata. Muidugi, suured kassahitid on number üks kinode jaoks, aga Eesti film seal kõrval kindlasti rikastab seda programmi ja toob kinno ka selle kliendi, kes muidu kohale ei tuleks.

Aga kuidas väiksemate välismaiste filmidega on? Kas neid on liiga palju kinodes?

Ega kõik filmid ka kinno ei jõua, mis tahaksid tulla, tegelikult on päris suur hulk filme, mis jäävad ukse taha ega mahu programmi ja kavasse. Targad programmijuhid teevad selle valiku ja ma arvan, et täna on see valik pigem optimaalne.

Aastatega on juhtunud aga see, et ühe filmi linastusaeg kinos on jäänud oluliselt lühemaks kui kunagi oli. Oli aastaid, kui üks film oli kinos kolm kuud ning käidi veel ja veel vaatamas. Sellist olukorda enam ei ole ja ühelt poolt ongi põhjuseks see, et filmi eluaeg kinos on lühem ja uusi filme tuleb lihtsalt kogu aeg peale. Ma arvan, et see on pigem positiivne tendents.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka koroonapiirangute leevendamisest. Kas see muudaks teie olukorda paremaks?

Ma arvan, et see on esimene samm, mis üldse aitaks kaasa olukorra leevenemisele. Praegune olukord, kus pääseb kinno vaid vaktsiinipassiga, see oli suur hoop kinodele, kui nüüd tuleks juurde ka testimisevõimalus, kas ja kui palju see aitaks, raske öelda. See on ikkagi üks takistus, kui sa pead mingit testi tegema, see ei ole mugav. Kui tõendid ja kiirtestid täielikult ära kaotada, siis see kindlasti aitaks kaasa kogu kinoturu paranemisele.

Esimene asi, mille võiks kinode vaates ära lõpetada, on piirang, et seansid peavad lõppema kell 23. Ma olen seda korduvalt öelnud ja ütlen veel, et see on täiesti absurdne. Kuidas saab olla nii, et alates 23-st enam kinno ei saa ning pärast seda on kõik järsku haiged ja viirus levib? See ei ole nii, seda enam, et kinodes, teatrites ning teistes kultuuriasutustes pole seda probleemi, et müüdaks alkoholi või oleks suur kogunemised, tavapärane kinoelu lihtsalt jätkub. See ei ole kuidagi ohtlikum kui kell 21 kinno tulla.

Me oleme seda kogu aeg rõhutanud, et kinos on ohutum kui kuskil mujal. Meil on head ventilatsioonisüsteemid, meil on hajutatus, kinos istutakse rahulikult, see keskkond on piisavalt turvaline, et lubada inimesi kinno.

Võite veidi veel lahti rääkida, mida ikkagi ühele kinole see kella 23 lõppemise piirang ühele kinole tähendab, sest see mõju on ilmselt meeletult suur, kuna pikemad filmid hõivavad terve õhtuse perioodi ning lühemate filmide puhul jääb üks ring linastusi lihtsalt tegemata. Olete te välja arvutanud, kui suur hoop see majanduslikult on?

Absoluutselt, tegelikult jääb ära terve üks ring filme päeva jooksul. Võib ju mõelda, et saad need filmid näidata ära ka nii, algab kell 21 ja lõpeb kell 23, aga kõige suurem probleem on nädalavahetustel. Kõige populaarsem kinokülastuse aeg laupäeval ja reedel oli kell 21 ja 22 vahel, praegu me ei saa sellele ajale panna ühtki filmi, sest need jookseksid üle lubatud aja. Meie jaoks on seega ära lõigatud peaaegu kõige kuumem tsoon.

Ma ei oska öelda, kas see on 10 või 20 protsenti kogu külastatavusest, aga see on meie jaoks piisavalt oluline osa, mille me oleme kaotanud. Tegelikult mitte ainult meie, vaid ka kõik teised kinod.

Praegu on kinoäris uppumise tunne, aga millised päästerõngad paistavad. Nüüd kevadel peaks tulema "Apteeker Melchiori" esimene osa...

Seda "Melchiorit" me oleme juba oodanud pikka aega, et ta tuleks ja päästaks meid. Nüüd ta lõpuks aprillis tuleb, see on enam-vähem kinnitatud, selle peale on meil tõesti suured ootused. Enne seda on veel ka uus "Batman", Eesti mängufilm "Soo", ka "King Richard", mis on lükatud sügisest veebruari, on väga hea film, millele mul on väga suured ootused.

Filme tuleb, esimene poolaasta pole blockbuster'ite poolest nii tihe kui aasta teine pool, kuhu on lükkunud suured filmid nii eelmisest ja üle-eelmisest aastat kui ka selle aasta algusest. Kui midagi kardinaalselt ei muutu siin turul, siis aasta teine pool võib tulla väga edukas.

Kas te olete teinud ka juba mingeid järeldusi, kuidas vaatajate tarbimisharjumused on juba muutunud? Kas saab juba näiteks öelda, et koroonahirmu tõttu ei julge vaatajad enam näiteks väiksemaid filme vaatama tulla ja tullakse vaid blockbuster'ite peale kohale?

Selleks, et selliseid järeldusi teha, oleks vaja mingit statistikat või uuringuid, mille põhjal saakski öelda, et nii on. Spekuleeritud on, et inimesed on läinud Netflixi, HBO-sse või The Pirate Bay-sse, aga me ei tea seda, meil ei ole neid numbreid ja võime vaid oletada.

Selles on õigus, et inimene on ettevaatlikum ja kinokülastuse otsust ei langetata nii spontaanselt, vaid mõeldakse, kas ma ikka pean minema või vaatan hoopis kodus midagi muud. Ma olen enam kui veendunud, et kui on suur film, siis tullakse kinno vaatama.

Seda näitas ka eelmise aasta oktoober, kui kinodesse jõudis uus Bondi ja tuldi vaatama. Võime ju öelda, et need numbrid ei olnud sellised, mis nad oleksid võinud normaalses turuolukorras olla, aga ligi 100 000 vaatajat on väga korralik tulemus tänasel päeval.

Ma veel ei kiirutaks langetama sellist järeldust, et nüüd on inimesed ära läinud netiavarustesse. Jah, me peame selle võimalusega arvestama ja seda enam tööd tegema, et inimesed kinno tagasi tuleksid.

Millise tundega loeb üks kinopidaja seda uudist, et nüüd sel suvel tuleb Eestisse Disney Plus või ka seda, et HBO Max peaks ka tulema selle aasta jooksul? Liiga rõõmsaks vist ka ei tee?

Praeguse olukorra valguses sellist uudist ei tahaks lugeda, aga ma arvan, et Disney toodab filme suurele linale. Nad on seda ka ise öelnud, et ka näiteks kõik Marveli filmid, mis nende alt tulevad, on toodetud ikkagi kinolinale. Isegi siis, kui need filmid on Disney Plusis olemas, tulevad fännid seda kinno vaatama, lapsed tulevad kinno vaatama ja ka noored tahavad kinos käia. Disney Plus eksisteerib seal kõrval edukalt, aga ma ei usu, et Disney kinost välja kolib.

Kui me vaatame neid turgusid, kus Disney Plus on juba olemas, näiteks Rootsi või Saksamaa, seal ei ole Disney filmide turuosa kinodes langenud, seega praegu olen veel pigem optimistlik.