Digitaalarhivaar Olga Ivaškevitš: ajalugu ei ole ainult 100 aasta pärast

Foto: Ken Mürk/ERR

Eesti rahvaluule arhiiv on algatanud kogumisvõistluse "Tähtpäevad ja muutuvad tavad koroonakriisi ajal", mis kutsub inimesi kirja panema enda mälestusi tähtpäevade tähistamisest pandeemia ajal. Digitaalarhivaari Olga Ivaškevitš sõnul ei tohiks lasta heidutada end mõttest, et sündmused saavad ajalooks alles aastakümnete pärast.

Idee korraldada konkurss tuli Eesti rahvaluule arhiivi digitaalarhivaar Olga Ivaškevitšil ja arhivaar Kadri Tammele juba möödunud aasta aprillis. Soov oli kokku koguda inimeste leidlikud lahendused tähtpäevade tähistamisteks keerulistes oludes. Nendeks võivad olla näiteks kihlused, pulmad, beebipeod või muud sündmused.

Hetkel on konkursile laekunud ligikaudu 80 tööd, millest enim kirjutatakse just sünnipäevade tähistamisest. Samuti on inimesed avalikult rääkinud ka teistsugustest jõuludest ja aastavahetusest.

Suur osa mälestustest on pärit õpilastelt, kes on kirjeldanud näiteks õpinguid või kooli lõpetamist. Samuti on noored kirjeldanud pandeemia ajal toimunud pidusid, millest mõningad toimusid hoopis Zoomi-teel.

"Zoomis olemine oli väga levinud ja noorte seas oli see põhiline vahend, kuidas üksteistega rääkida," selgitas Ivaškevitš. Oluliseks said ka teised veebiplatvormid, mille kaudu sai lihtsalt oma sõpradega ühendust võtta.

"Kui inimesed saavad rääkima omavahel, ei ole oluline, kus nad on," tõdes Ivaškevitš, kelle sõnul muutus sünnipäevade ja muude tähtpäevade tähistamine veebis harjumuspäraseks. Oluline on ikkagi see, et õnnesoovid sünnipäevalapseni jõuaks.

Küll aga rõhutas Ivaškevitš, et mõningate saadetud mälestuste puhul tuleb vaadata ka nende toimumisaega, sest koroonalained olid erinevad. Nii on saadetud näiteks mälestusi suguvõsakokkutulekust, kus kõik omavahel kallistasid ning viirust ei peljanud. Selgus, et üritus toimus ajal, mil oli vähem nakatunuid.

Kadri Tamm sõnas, et on märganud konkursile saadetud tööde põhjal, et tihtilugu sidemed perekonna ja suguvõsa vahel isegi tugevnesid. "Helistati väga-väga palju," ütles ta ja lisas, et mõned inimesed avalikustasid, et polnud varem enda sugulastega niivõrd palju suhelnud kui pandeemia ajal.

Kindlasti ei tasuks lasta end heidutada mõttest, et koroonapandeemia mälestustel pole väärtust või see tekib alles aastakümnete pärast. "Väärtus on nendel juba olemas!" ütles Ivaškevitš, kelle sõnul ei ole enam sellist reeglit, et ajalugu on ainult 100 aasta pärast.

Kogumisvõistlusele oodatakse kirju kuni 24. veebruarini. Oma mälestuse saab teele panna kirjutades e-postile [email protected]. Samuti leiab informatsiooni Eesti Rahvaluule arhiivi kodulehelt. Kirjutiste juurde on meelsasti oodatud ka fotod ning videod.

Toimetaja: Lisete Tagen, intervjueeris Krista Taim

Allikas: "Huvitaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: