Kuigi suure paduvihmaga tekkinud veeuputus oli pea kuu aega tagasi, käis ka 6. septembril kirjandusmuuseumis helisalvestuste läbikerimine. Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järve sõnul on hetkel käimas lintide kerimise teine etapp. "Esimene etapp oli nende eraldamine ümbristest, sest oli näha, et esimeste päevadega tegelikult need ümbrised imesid niiskust väga kõvasti sisse," selgitas ta ja lisas, et originaalmaterjali kvaliteedi kontrolliseks nad kõiki linte läbi kuulama ei hakka. "Mõned katselised kuulamised on näidanud, et helikahjustusi nendel salvestustel ei ole."

Keerulisem seis on digivideotega, nendest on praeguseks leitud paarkümmend sellist, kust signaali enam kätte ei saa. Samuti on kahjustada saanud kultuuriloolise arhiivi graafikakogu ning rahvaluuleliste käsikirjade originaalköited. "Hetkel on meil käsikirjalised köited olnud külmutuses, et vältida hallituse teket," selgitas Järv ja mainis, et praegu on hakatud esimesi materjale välja võtma. "Sealt on näha, et mõne köite alumised read on loetamatud."

Kuna enamikust kahjustada saanud arhivaalidest on olemas muuseumi serverites digikoopia, pole täielik teabekadu suur. Mahakandmisele läks aga pea veerand muuseumi enda viimastel aastatel kirjastatud ja müügilaos olnud raamatutest.

Üheks suurimaks kuluks peab muuseum tööaega, mille arvelt jääb muuseumitöötajate põhitöö tegemata, kulude üldmaht on 132 555 eurot. Eesti kirjandusmuuseumi juht Tõnis Lukas kinnitas, et seal on igasuguseid kulutusi:
nende töö, graafikumuutused, lisatööd ja lisatööjõud kuni riiulite ümbervahetamise ja konserveerimistöödeni välja. "Kuna remondi tõttu see uputus tekkis, siis nõuame, et need kulud ka kaetaks ja ehitaja võtab seda tõsiselt."

Alates 6. septembrist on kirjandusmuuseumi maja taas külastajatele ja uurijatele avatud, ent endiselt on käimas remont, mille käigus uuendatakse saali ja tööruume. Samuti uueneb bibliograafiasaal, kus tulevikus saab esimest korda näha ka kirjandusmuuseumi püsinäitust.