"Mõte on olnud pikemat aega, et lisaks sellele, et kord aastas toimub sellel tänavalõigul festival, võiks see olla kogu aeg kirjanduslikumalt tähistatud lõik," rääkis Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino ERR-ile.

Vaino sõnul valmis arhitektuuribüroo projekt eratoetaja abil ja seda tutvustatakse kolmapäeval ka kohalikele elanikele. Projekti läbiviimine tähendaks tänava põhjalikku remonti ja uuendamist.

"Kesklinna valitsus ja Tallinna erinevad ametid on selle projektiga ka tutvunud ja põhimõtteliselt avaldanud huvi, et selle tänava võiks teha kirjanduslikuks. Küsimus on ajakavas, et millal see suudetakse plaanidesse panna ja mis see omakorda kaasa toob, kommunaalametid ja kõik peavad vaatama, mis asju on võimalik päriselt teostada, mis asju võib-olla ei saa teostada," rääkis Vaino.

Vaino sõnul võiks tänav saada linna plaane arvestades uue kuue kõige varem viie aasta pärast.

Linnaruumiliselt kaotataks plaanide kohaselt ära autotee ja kõnnitee vaheline piire. "Jalutaja ala ja autoala muutuvad põhimõtteliselt üheks teeks ja saavad eraldi märgistatud," rääkis Vaino ja lisas, et parkimiskohad jäävad siiski alles ja kohalikud pääsevad edaspidigi autoga oma kodu juurde.

"Sinna tuleksid istumisalad, mis tooksid tänavale rohkem rohelist. Istumisalad on praegu mõeldud selliste roheliste lillekastidega ja pealt vaadates oleksid avatud raamatu kujulised," kirjeldas Vaino. "Üldilme oleks inimesesõbralik. Praegu see lõik on selline autosid täis pargitud, erilist hubasust ei tekita."

Projekt seoks kirjandustänava tervikuks

Projekti raames tuuakse tänavale ka stendid, mis tutvustavad tänavat ja eesti kirjandust. "Võiksid olla paar üleelusuurust avatud raamatu stendi. Nendega on erinevad mõtted, seda peaks eraldi kohalikega arutama," sõnas Vaino.

"Meie mõte on selline, et üks võiks olla püsivalt pimedate kirjas, kus on ka kirjandustänava tekst raamatu kaanele trükitud. Muidu võiks olla nii, et ühes on püsiv info selle kohta, mida kirjandustänav endast kujutab. Teises kahes võiks olla vahetatav info, sinna saaks teha ka välinäitust," rääkis Vaino.

Stendid võiksid Vaino sõnul olla kas puutetundliku ekraanina või paberkandjal ja vahetatavad, kuid neid võimalusi arutatakse kohalike elanikega.

"Kolmas element on pisikesed, vöökõrgusel avatud raamatu kujundid, kus oleks toredaid fakte, mõtteteri või luuleridu, mida on öelnud erinevad eesti kirjanikud, kes on olnud tänavaga seotud või on midagi Kadrioru kohta öelnud. Et inimene, kes tänavalt läbi jalutab saab väikse kirjandusliku elamuse, ta on lühikese jalutuskäigu jooksul lugenud midagi eesti kirjaniku sulest, mis on ta mõtlema pannud või talle mingi hea emotsiooni andnud," kirjeldas Vaino.

Kirjandusmuuseumi suur unistus on, et linn ostaks eraomanikult tänaval tühjalt seisva lagunenud maja ja ka sellest võiks saada osa kirjandustänavast. "Selline utoopiline unistus on meil, et äkki õnnestuks ka see maja linnale ära osta ühel hetkel, korda teha ja sinna koguda Kadrioru raamatukogu. Siis see tänav algaks Tammsaare muuseumist, järgmine punkt oleks lugemispaviljon, siis Kadrioru raamatukogu, sellest järgmine punkt Mati Undi muuseum ja lõppeks Eduard Vilde muuseumiga," rääkis Vaino.

"Siis moodustuks juba nendest asutustest endist korralik kirjandustänav, oleks lugemiskohad ja välinäituse ja mõtteterade kohad. Selline on meie plaan, aga eks see ole ilus mõte, eks ole näha kuidas ta vastu võetakse ja mil moel ta lõpuks võiks minna teostamisele," ütles Vaino.

Linnaosavalitsus on Vaino sõnul seni olnud protsessis väga toetav, peamiseks küsimuseks on ajaraamistik ja kirjandustänava mahutamine linna pikemaajalistesse plaanidesse.