Merike Rõtova meenutas, et tema isa töötas Paide ajalehe toimetuses, kus õhtuti mängisid mehed välkmalet. "Tänapäeval välgu mängimine tähendab seda, et on kell, mida vajutatakse, aga sõja ajal malekellasid ei olnud, seega oli laua otsas keegi mees, kes luges "valge käik" ja "musta käik", see on kuidagi minu esimene mälestus."

2021. aastal ei olnud tema sõnul males kuigi eriline. "Ma tegin seda sama, mida alati, mängisin malet isegi võistlustel, korra isegi Riias ja ka Saaremaal," sõnas ta ja lisas, et tänasel päeval proovib ta aga igati malet propageerida. "Selleks annab tänapäeval palju võimalusi internet, Eesti maleliidu lehel ma kirjutan malest, mõningatest raamatutest, mida ma loen, teen intervjuusid meie juubilaridega või Eestis mängivate suurmeistritega."

"Male on väga huvitav ja olles mikrofoni ees pöördun ma lapsevanemate poole, et õpetage ikkagi veel malet, kuigi enam ei ole Kerese ajad, siis male ikkagi õpetab mõtlemist," ütles Rõtova ja lisas, et male õpetab ka kaotama. "Sa pead selle kaotuse üle elama, siis tulevad jälle järgmised partiid."