Helsingis elava 84-aastase Ludmilla Siimu elulugu on kirev – Kasahstanis sündinud naine veetis koolipõlve Tartus, ning 1977. aastal emigreerus Soome. Elu eri etapid kajastuvad ka tema loomingus.

"Eesti looming ongi pigem sürrealistlik ja hüperrealistlik, ei ole sellist puhast stiili. Ja Soome-periood on hästi abstraktne. Siin ka näha, et Eesti perioodis on hästi palju figuure, Soome perioodis on tal inimest pigem vähem, ta on muutunud hästi abstraktseks," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" Ludmilla Siimu "Olemise helk" kuraator Kristlyn Liier.

Kolmas korrus tutvustab Lilly Waltherit, kes saavutas oma elu ja karjääri jooksul palju, kuid keda on Eesti kunstiajaloos küllaltki vähe käsitletud.

"Lillyt teatakse pigem kui akvarellisti ja lillemaalijat, aga tegelikult oli ta äärmiselt mitmekesine, pluss ta on ka üks Eesti esimesi restauraatoreid. See oli ka põhjus, miks ma ise selle näituse enda kanda võtsin, kuna ma olen ise restauraator," rääkis näituse "Lilly Walther. Piiritu" kuraator Nele Ambos.

Pärast aasta aega muuseumi arhiivis sorteerimist tõi Ambos näitusele üle 400 objekti, alates Waltheri portselanimaalide reproduktsioonidest kuni tema joonistuste, maalide ja restaureerimistöödeni.

Kuigi kahe kunstniku elud jäävad eri sajanditesse, on mõlema eluloos pagendust – kui Ludmilla Siim läks Nõukogude Liidust soome, siis Lilly Walther oli Esimese maailmasõja ajal Krimmis ja elu lõpus küüditati Siberisse.

"Mõlemad on ühed väga vägevad naised. Lilly Walther oli 60-aastane, kui ta restaureerima hakkas, selles mõttes ta ka pani lõpuni välja tugevalt edasi. Väga vahvad ja ägedad naised," tõdes Liier.