Kirjanik ja novellisarja väljaandja Armin Kõomägi ütles "Vikerhommikus", et idee novellikonkursist sai alguse mõttest tuua juba tuntud tegijate juurde värsket häält. "Meil on päris hästi esindatud kõik tuntud kirjanikud ja vanem põlvkond ja kuna meil on iga raamatu sees ka üks novell sajandi tagant, siis see vanem pool on päris hästi esindatud. Tekkis mõte, et tahaks rohkem näha kõige nooremat ja värskemat häält kirjutamas."

Värske Rõhu peatoimetaja Hanna Linda Korp ütles, et keeruline on noori lugejaid kaardistada, sest enamasti pole nad ajakirja tellijad, vaid loevad seda muudes meediumites. "Ma arvan, et lugejaid on rohkem, kui me võime arvata. Ei saa öelda, et noored vähe loeksid või kirjutaksid," sõnas ta ja lisas, et nad teevad seda pigem oma telefonides ja ka seal on tekstides mingil määral ilukirjanduslikke tunnuseid.

Kõomägi sõnul on tal olnud koolides põnevaid kohtumisi klassidega, kes tunnevad kirjanduse vastu suurt huvi. "Seal on pikad vestlused, me vaidleme ja arutleme koos. Kirjanduse vastu on huvi olemas," ütles ta.

Ehkki noorte kirjanduse all mõistetakse eelkõige noorsookirjandust, on Korbi sõnul noorele kirjanduse juures kõige olulisem samastumis- ja empaatiavõime pakkumine, mis ei pea tingimata olema noorteromaanis. Kõomägi sõnul on talle lugejana huvitav hoopis see, millised on 18-aastase inimese mõtted ja kuidas ta neid väljendab.

Novellikonkursi teema on vaba, Korp soovitab kirjutada sellest, mis on hinge ja südame peal.

"Selline täpne määratlus, mis on lühijutt ja mis novell ja selle piiride otsimine ei ole üldse tähtis. Oleme valmis suureks vabaduseks, lugu on lugu, see on lühike lugu, mis võiks mahtuda 15 000 tähemärgi sisse," ütles Kõomägi.

Mõlemad sõnasid, et novell on muutunud järjest populaarsemaks. "Kirjutajaid võiks alati rohkem olla, sest teemasid on palju. Kõiksugu poliitiliselt ja sotsiaalselt tundlikud teemad võiksid ka jõuda novelli, sellel on kindlasti mingi teraapiline funktsioon," ütles Korp.

Kõomägi sõnul on novell hea vorm, millega alustada oma mõtete analüüsimist ja vormistamist. "Eesti kirjanduses on novellil oluline koht, aga kirjandus läheb kirjandusest edasi. Läheb filmi, teatrisse, mõelgem kasvõi suurimate filmide peale: "Tõde ja õigus", "Kevade", "Sügisball", "Rehepapp". Need tulevad kirjandusest ja üks uks sinna siseneda ongi novell," rääkis ta.

Novellikonkursi tähtaeg on 31. august ning iga töö, mis võistlusele saadetakse, saab tagasisidet. Parimad lood avaldatakse Värskes Rõhus ja parimatest parimad valitakse välja "Eesti Novelli" järgmise aasta kogumikku. Konkursi auhinnafond on 1500 eurot, mis jaotub võitjate vahel.