Selgusid Värske Rõhu aastapreemiate laureaadid

Kolmapäeval kuulutati Tallinnas Kirjanike Majas välja Värske Rõhu aastapreemiad. Auhindu jagati neljas kategoorias: luule, proosa, kriitika ning vabaauhind, laureaadid valis välja ajakirja toimetus üheskoos kolleegiumiga.
Sanna Kartau
Luule (nr 73)
Sanna Kartau luule on kompromissitu, ühteaegu õrn ja karm. Rikkalik ja leidlik tehniline võttestik teenib ja võimendab tekstide emotsionaalset rütmi, mis avab oskuslikult vaate haprasse ja armiderohkesse siseilma. Kartau on peenetundlik, olemata sealjuures peenutseja. Julgelt kõrvutatakse kontrastseid elemente, ihulisust ja intensiivseid aistinguid. Kujundid jätkuvad ja muunduvad läbi tekstide nii, et moodustub kütkestav tekstikude. Iga luuletus on elamus.
Marta Talvet
Lühijutud "Kolm unenägu" (nr 72)
Marta Talveti teksti kandev jõud on tugev impulss, aga ka hea traditsioonitunnetus. Sürrealismi nime vääriliselt on autor loomingulise voli andnud alateadvusele, mille tulemus on puhas sür-realism - ületõelisus -, mis kannab endas bretonlikke väärtusi. Võidutekste iseloomustab tuttavlikkuse ja võõristuse peen tasakaal, mis jäljendab veenvalt unenäokogemust. Samuti väärib tunnustust laureaadi tundlik, samas uljalt leidlik keeleloome ning -taju.
Johan Haldna
Arvustus "Haiguslugu kui kirjanduslik ravipraktika" (nr 72)
Johan Haldna laseb kõneleda nii raamatul kui iseendal, joonistab välja probleemi piirjooned ja varjundid ning visandab täpseid ja veenvaid tõlgendusvõimalusi. Tema lugejapilk on sügav, kirjutamisviis rahulik, aga isikupärane ja poeetiliselt mõjus. Sedakaudu pakub Haldna raamatust tõukudes ja sellega vesteldes nauditava lugemiskogemuse. Teksti edenedes hakkab arvustus järk-järgult iseseisvuma, kuniks esitab iseendale neidsamu küsimusi nagu Haldna Ivanovi teosele: "Untermensch jääb haigusena teatud metatasandile nii raamatus endas kui minu käsitluses."
Gregor Kulla
Päevik (nr 71)
Gregor Kulla päevik on elus ja rabelev tekst, Sturm und Drang aastal 2021. Kui luule on keele avangard, siis siin on päevikužanri vabadust ja lüürilisust samamoodi luulelikult keeleotsinguteks kasutatud. Tundlikult, õrnuse, aga ka iroonia ja bravuuriga leiutab selle isikupärane hääl, mida võiks ehk nimetada suisa põlvkonna hääleks, uut inimeseks (ja "?-seksuaaliks") olemise poeetikat oma keerulises ajas.
Toimetaja: Kaspar Viilup