Vahter tõdes, et liiga palju Ukraina kirjandust eesti keeles just ei ilmu.

"Põhjuseid on terve rida, aga sarnaselt teiste riikidega, mis on tegelikult üsna suure kirjandusega, nagu Rumeenia ja Bulgaaria, ei tule ka sealt palju tõlkeid eesti keelde," märkis ta.

"Üks põhjus on see, et ei ole nii palju neid tõlkijaid ja ei ole ühte entusiasti, kes seda teemat veaks. Aga üht-teist ikka ilmub."

Esimesena tõi Vahter kirjanikest välja Nikolai Gogoli ja Mihhail Bulgakovi, kelle puhul tema sõnul ka Ukraina ja Vene kirjandusteadlased vaidlevad, et kumma riigi kirjanikega tegu on.

"Nad on mõlemad sündinud Ukrainas. Võib-olla Gogol on rohkem ukrainlane kui Bulgakov, kuigi Bulgakov sündis Kiievis, kasvas seal üles," rääkis ta.

Nikolai Gogol "Peterburi jutud"

Gogoli lühijutud jagunevad laias laastus kaheks. "Selles raamatus on Peterburi jutud, aga ülejäänud lühijutud suures osas räägivad Ukraina külaelust. Nii et see on väga teemasse."

Mihhail Bulgakov "Valge kaardivägi"

Bulgakovi "Valge kaardivägi" on Vahteri hinnangul üks kirjaniku paremaid raamatuid ja räägib Ukraina iseseisvussõjast ja just sellest, kuidas inimesed üritavad ümberpiiratud Kiievi linnas ellu jääda, kui linn käib aasta jooksul üle kümne korra käest kätte ja sõdivaid pooli on terve rida.

Andrei Kurkov "Võõra surm"

Kaasaegsematest kirjanikest tõi Vahter välja aga Andrei Kurkovi ja tema teose "Võõra surm".

"Ta peaks olema praeguse aja kõige tõlgitum ja tuntum Ukraina kirjanik. Ta on rahvuselt venelane, aga elab juba ammu Ukrainas. Ta kirjutab nii ukraina kui ka vene keeles ja on ikka väga ukrainameelne," rääkis ta.

Absurditeos "Võõra surm" räägib 1990. aastate Ukrainast, kus peategelane on ajakirjanik-kirjanik, kes saab tööd nekroloogide kirjutajana ajalehes. "Ta küll avastab ühel hetkel, et kõigist, kellest ta on nekroloogid kirjutanud, on kahtlastel asjaoludel surnud."

Sergi Žadan "Depeche Mode"

Samuti tõstis Vahter esile Sergi Žadani, kes on sündinud Luganskis, aga on elanud viimased ajad Harkovis, kus ta ülikoolis käis ja kelle raamat "Depeche Mode" räägib samuti 1990. aastate Ukrainast.

"See on huvitav romaan selles mõttes, et siin ei toimu kuigi palju. Siin on sõpruskond, kes liigub mööda linna ja siis otsib ühte oma sõpra ja põrkab kokku erinevate kirevate tegelastega, kes väikese killu viskavad. Kokkuvõttes väga tore teekonnaromaan."

Marina Lewycka "Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu"

Vahter soovitas saates ka raamatut "Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu", mille autor Marina Lewycka on ukraina põgenike laps, kes elab Inglismaal. Raamatus on kaks tegevusliini.

"Ühest küljest on siin õed, kes on mures oma üsna eaka isa pärast, kes on leidnud endale kahtlaselt noore ukraina naise, kellega ta abielluda kavatseb, aga õed ei ole tema kavatsuste siiruses väga veendunud," kirjeldas Vahter.

"Isa omakorda kirjutab raamatut Ukraina traktorite tootmise ajaloost. Selle juures on see isiklik perekonnadraama ja vahepeal räägitakse Ukraina ajaloost. Traktoritest on ka natukene juttu."

Sergei Loiko "Lennujaam"

Neile, kes valmis raskematest teemadest lugema, soovitab Vahter Sergei Loiko raamatut "Lennujaam", mis toimetab ilukirjanduse ja mitte-ilukirjanduse vahepeal.

"See räägib 2014. aasta sõjast, kui suured lahingud käisid Donetski Tšaikovski-nimelise suure lennuvälja pärast, millest pärast lahinguid suurt midagi järele ei jäänud," kirjeldas ta.

Kes tunneb, et jaksab veel raskema raamatu ette võtta, neile soovitab Vahter ka Ameerika-Poola kirjaniku Anne Applebaumi raamatut "Punane näljahäda", mis on väga hea ja valus kirjeldus 1930. aastate näljahädast Ukrainas.

Vahter nõustus, et tema toodud valik on raskemapoolsem ja lisas, et see osa Ukraina kirjendusest, mida ka rohkem tõlgitakse, sealt käib läbi ühelt poolt Nõukogude pärandi teema, vastuolud ja traumaatilised ajaloosündmused.

"Aga küllalt palju on iseloomulik ka teatud kurbnaljakus – et kõikidele õnnetustele ja jamadele vaatamata osatakse neis asjades näha ka mõru huumorit."