Kadi Pajupuu võib nimetada ennast leiutajaks, sest tema ideest sai alguse Multiweave – tehnika, mis jääb justkui kudumise ja 3D-printimise vahele.

"Põhimõtteliselt kuduja struktuur koosneb lõimest ja koest. Lõimeaasad kinnitatakse väljakule ja kuduja juhib koelõnga nende lõimeaasade vahele. Põhimõtteliselt on see viis, kuidas kuduja saab mängida, et ta on 3D printer," rääkis Pajupuu enda uudsest tehnikast.

Uudset kolme dimensioonilist kudumistehnikat hakkasid Pallase tudengid ja rootsi, läti ning soome tekstiilikunstnikud edasi arendama. Nii lõid näiteks Anett Niine ja Liisi Tamm moekollektsiooni, mis pääses 2019. aastal ka New Yorgis toimunud Dorothy Waxmani tektsiilikonkursi 20 parima hulka.

"Selline viis, kus saab kasutada tehnikat ilma õmblusteta – väga põnev. Lisaks hetkene kollektsioon on justkui kunstiprojekt, aga näiteks tegelikult on võimalik teha ka rohkem kantavaid rõivaid," sõnas Niine ja lisas, et hetkel tehtud riideid on veel väga raske kanda.

Käsitsi selles tehnikas rõivaste ja suurte pindade kudumine on väga aeganõudev töö. 2016. aastal ehitas häkatonil neljaliikmeline tiim Anna Jõgi juhtimisel 3D-printeri, mis laotas koelõnga sarnaselt vertikaalsete lõimetugede vahele. Kadi Pajupuu loodab, et ehk kunagi ka selline masin välja arendatakse.

"Tundus nagu trööstitu oodata seda, kuidas mulle tekivad masinaehitajatest sõbrad, kellel on miljoneid dollareid. Et siis pigem teeme me seda, mida kunstikena ise oskame hästi, et võtame mingisuguse viisi ja surume piirideni ja üle nende," rääkis Pajupuu.

Näitus jääb avatuks 2. aprillini.