Näituse koostajate sõnul on kaks kümnendit piisav aeg, et pakkuda ülevaade pallaslaste tasemest ja esitada nende "oma nägu". "PallasFoto on veendumusel, et tänapäeva Pallast tuleb otsida just fotograafiast. Algusaja Pallasest on möödunud tervelt sada aastat ja juba kolmandat kümnendit on domineerimas foto. Selles meediumis tehakse kõige vaimukamaid ja pöördelisemaid töid, fotograafias ei ole mingeid väisimise märke," on ekspositsiooni korraldajate nägemus koolkonnast.

Näituse koostajad esitasid ka pingeväljad, mis pallaslaste fotodel ilmnevad. Üks neist on poliitiline mõõde, mille kõige tugevam näide on Kaisa Eiche töö "Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks". Tuuakse esile ka mäletamise ja fotograafia seoseid, mida käsitleb Alan Proosa installatsioon "Mälestuste register". Fotodega lahendatakse ka intriige, mille üks näited on Sille Annuki lingvistilised tähelepanekud foto kaudu. Foto avangardi esindab hästi Andrus Kannel, kelle audiovisuaalsed teosed jäädvustavad helimaastikku.

Eelnimetatud kunstnike kõrval on mitmeid teisi, nende seas ka kõige hilisem järelkasv pallaslasi.

5. mail Pallase galeriis avanev näitus on väljas 28. maini.