Soome Instituudi sõnul on luuletus kirjutatud ajal, kui mitmed väikerahvad – nende seas Eesti ja Soome – püüdlesid vabaduse poole rusuva impeeriumi alt, sõda Ukrainas on muutnud selle luuletuse aga taas ootamatult päevakajaliseks.

Jõudu, Ukraina!

Jõudu, Ukraina! Su kuulsus las kajab

just nagu virguva hommiku hüüd!

Vägi ja armastus lõõmates rajab 

nõuga ja jõuga siin vaba maad nüüd!

Vapper Ukraina! Ära nüüd kõhkle!

Ükskord peab priiuse koit võitma öö.  

Rahuga, kindlana tõrju sa ohte

või kui on vaja, siis välguga löö!

Kaunis Ukraina, said rahvaste soolaks!

Sinul on lipp ja on teerada meil.

Tormid on tõusmas ka Soomes ja Poolas,

Eestis ja Lätis ja Leedumaa teil.

Edasi! Ori sa pole, Ukraina,

kui vaid sul endal on lootust täis meelt. 

Kuuled sa koori, kus kurbus on painav,

meretäit hirmunud rahvaste häält?

Uudne Ukraina, trotslik ja uhke!

Säravad laiade jõgede suud. 

Priiuse purpurist õiena puhkeb

Mordva ja Gruusia, Perm ja ka muud.

Aeg Vene hõimudel tõusta on ammu,

lõhkuda ahelad tsaaride ööl.

Sära, Ukraina! Pinguta ambu,

valgusta teed vabariiklikul tööl!

29. juunil 1917