"Kõigis oma viimastes loometöödes küsin üht suurt pealisküsimust: kuidas loob inimene asju ja asjad inimest? Üksindus on kaasaja kõige jõhkramaid pandeemiaid, aga kui üksi me üldse olla saame, kui kõigis me asjades varitseb eelkirjeldatud inimlik kohalolu?" räägib kunstnik-lavastaja Lüüs.

"Esemetes peituv performatiivne potentsiaal suunas mind teatri poole, eriti tantsu ja kaasaegsete etenduskunstidesse, kus eseme vaikiv kohalolu on füüsiliselt kõige intensiivsem. Seetõttu tundus just Sõltumatu Tantsu Lava oma konteksti ja eelhäälestatusega olema õige etendusruum," lisas ta.

"Ülerahvastatud üksindus" on lugu, milles üks hetk on tardunud lavastuses installatsioonina vaatamiseks. Kunstnik kirjeldab oma loomingut kui visuaalse kunsti ja etenduskunsti piiri peal tegutemist. Ta seob enda sõnul meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance'i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli.