Kunstiajaloolase ja kirikute restauraatori Juhan Kilumetsa sõnul teist sellist kuldset kuplit Eestis ei ole.

"See kuul on, ma arvan, Eesti tšempion. Suuremat ei ole. Läbimõõt meeter kolmkümmend sentimeetrit. Omaaegsetes arveraamatutes on kirjas, et telliti ja välja maksti kuuli eest, mille läbimõõt on 4 jalga ja 4 tolli. Väga võimas ja tuulelipu leht, ega see siis ka pisem ei ole," rääkis Kilumets "Aktuaalsele kaamerale". "See tuulelipu leht, selleks kaaluks oli üle 400 naela, umbes 80-kilone ja kuul, 130-150 kilo vahele jääb selle kuuli mass."

Paksust vasest tehtud kuppel on seest tühi ja pealt kaetud kuldlehtedega. Ilmastikuolud kuldset kuuli ei räsi, küll aga teevad kahju linnud, kes kupli ülemist osa küüntega kriimustanud. Lähemalt uurides on kuuli pinnal näha rohkelt väikeseid auke ja mõlke.

"Peab tunnistama, et peaaegu kõik tornikuulid või tornimunad on saanud sihtmärgiks püssimeestele ja sellest ei ole muidugi prii ka Toomkiriku torni muna või kuplikera. Siin ei ole vahet, kas oled Lõuna-Eesti tornimuna või Põhja-Eesti, kõik on pihta saanud," avaldas Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Restaureerimise käigus avastati tornitipust ka rohkem kui sajandi vanune ajakapsel. "Tornitipust tuli välja puidust karp, mille sees oli vaskkarp. Selle avades tulid välja kirjad 1892. aastast, nii saksa, vene kui ka eesti keeles meistrite nimed ja tööde kirjed ja nad on suurepäraselt säilinud," sõnas Tuhkru.

Kui Toomkiriku tornikiivri restaureerimine lõppsirgele jõuab, pannakse kokku uus ajakapsel tulevastele põlvedele. "Seal kapslis muidugi tuleb koopia praegu leitud materjalidest, aga siis ka kirjeldus tänasest päevast. On kombeks panna ka ajalehti või väljavõtet või käibel olevaid münte, neid kombeid on ju päris palju ja loomulikult tänapäeval saab siis natuke rohkem kirjutada lahti ka ajastu vaimu," lisas Tuhkru.

Tornimuna läheb mõne päeva pärast edasi restaureerimis- ja kuldamistöödele, kuid 1777. aastast pärit tuulelipp jääb veel mõneks ajaks Toomkirikusse huviliste uudistada.