Tiina Maripuu tõlkes eesti keelde jõudnud raamatu autor on suurte kunstnike lapselaps Heikki Aalto-Alanen, kes kogus perearhiivis olevaid materjale oma vanavanemate isikliku ruumi näitamiseks. Mart Kalm rääkis "Ringvaates", et raamatus on kajastatud abikaasade kirjavahetus, mis annab oma eri momentides tunnistust sellest, et nende suhe ei olnud kodanlikult vanamoodne.

Mart Kalm peab Aaltosid olulisteks kunstnikeks just omas ajas ja kontekstis. "Nad olid alaväärsuskompleksides sõjajärgse Soome jaoks tähtsad. Järsku on disainerite paar, keda tabas rahvusvaheline edu. Nad sattusid olema õigel ajal õiges kohas," rääkis Kalm, lisades, et nii sai Soome väliskaubandusbilanss positiivseks.

Arhitektuuriajaloolane Kalm tõi esile, et kui 1920ndate aastate arhitektuur oli külm ja lausa kõle, siis Alvar Aalto hakkas kasutama puitu, muutes selle inimnäoliseks. Alvari ja Aino Aalto kultuslikuks saanud esemete hulka kuuluvad nii taburettide, klaasvaaside kui tekstiilide disainid.

Arhitektiks on Alvar Aalto rohkem kui paarisajale ehitisele. Seejuures on tähtis mainida, et Tartus Tähtvere linnaosas asub Aalto loodud funktsionalistlik elamu. Tammekannu villaks nimetatava hoone tellis August Tammekann. "Tartu Ülikooli geograafiaprofsessoril Tammekannul oli soomlannast abikaasa, kes oli väga nõudlik ega jäänud mitmete Eesti arhitektide kavanditega rahule," teadis Kalm rääkida.

Kuigi Alvar Aaltot teatakse kunstiajaloos tugevamalt kui abikaasat, siis nendevahelise suhte lähemal lugemisel selgub, et abikaasa Aino panus oli äärmiselt oluline.