Alati võib alustada sellest, kas enne oli kana või muna. Seekord on vähemalt kindel, et muna oli pärast, sest Alfa Collective'i debüüt "Canvas" ilmus juba neli aastat tagasi. Seekordse EP "Hello Egg" andis Alfa Collective välja just nüüd märtsi lõpus, aga selleltki on kolm lugu juba eelmisel aastal avalikult kõlanud.

Teadmata, millist muna kollektiiv oma plaadi nimega tervitab, võib võhikki tagamaid tundmata teha mõningaid järeldusi. Kõigepealt, munema see EP ehk viie looga maksisingel ei jää, kuigi bändi peamise helilooja ja laulja Anett Tamme hääl mõjub kohati suigutavalt – lihtsalt muusika on selline.

Ava- ja plaadi nimilugu "Hello Egg" on pelgalt poolteist minutit pikk nagu introle kohane. Alustuseks mängib sünt korduvat monotoonset motiivi, mis imiteeriks justkui digitaalset netiühenduse valimist kaugkõneks või midagi taolist – ja siis korraga ongi lugu läbi.

Teisedki lood lõppevad kiirelt ja vahedalt, vältides tüüpilisi harmooniate hajumisi magusaks kakofooniaks loo lõpus. Kõik on selge ja teravaservaline.

Peamist tooni annavad klahvipillid (Taaniel Pogga) nagu see elektroonilise eksperimentaalse art-indie-funk-progressiivses jazz'is ikka tavaline. Katsugu keegi teha elektroonilist proge-indie't ilma klahvideta!

Saund on kosmiliselt nostalgiline, viies meid ajas Tõnu Naissoo katsetusteni elektroonika vallas.

Kolmas lugu "The Door" laseb ka kitarrist Johannes Laasil kõlada (Jazzkaarel asendab teda eelinfo kohaselt Kristen Kütner), ja nüüd jõuame ajas kümme aastat meile lähemale – kõrvamälus heiastuvad Mahavok ja Alo Mattiisen.

Parima "muna" on Alfa jätnud lõppu ehk siis "alfast om-egg-ani". Selle loo rütm tundub põhinevat märksa kaasaegsemal trip-hop'i biidil, kui seda millegagi võrrelda. Hoogne lugu. Kogu plaadi ulatuses annavad bass (Robert Nõmmann) ja trumm (Martin Petermann) lugudele tehniliselt väga tugeva ja nauditava põhja.

Kokkuvõtteks on "Hello Egg" omamoodi wonder egg ehk eesti keeles imemuna – nagu Klaabu või midagi sinnapoole. Raske on määratleda, mida ta endast täpselt kujutab, kuigi soul'i ja funk'i mõjutused domineerivad läbivalt. Plaadil on paras annus improvisatsioone, mis teevad lood huvitavaks. Koosseis ise kasutab määratluseks ka kunstpoppi. Ju siis.

Huvilised saavad kujundada oma arvamuse juba Jazzkaarel Fotografiska Tallinnas, kus Alfa Collective esineb pühapäeval, 1. mail.

Koosseis:
Anett Tamm – laul
Kristen Kütner – kitarrid
Taaniel Pogga – klahvpillid
Robert Nõmmann – bass
Martin Petermann – trummid