Kai kunstikeskuses avanenud näitus "ars viva – tajuvälja agendid" on arhetüüpseid elemente esile kutsuv mitmekülgne näitus, kus põimuvad kuus kunstnikku. Kolm neist on preemia "ars viva" tänavused laureaadid (Lewis Hammond, Tamina Amadyar ja Mooni Perry). Kuraator Maria Helen Känd on viinud "ars viva" kunstnikud dialoogi kolme Balti kunstnikuga. Oma loomingu esitavad Laura Põld Eestist, Anastasia Sosunova Leedust ja Jānis Dzirnieks Lätist.

"Tajuvälja agendid" on väga kaasaegne produktsioon, milles peegeldub kuraatori tugev usk nii terviku jõulisse sõnumisse kui ka teoste spetsiifilisse tähendusvälja. Oma kaasaegsuses ei ole see näitus kuidagi diskursuse-keskne, vaid on kaasaegne just selles mõttes, et on tugevalt tunda, kuidas elu ise on vaatluse- (aga ka kahtlusealune) objekt. Kunst toob selles vaatluses esile need andmed, mis muidu endast märku ei anna.

"Tajuvälja agentidega" käib kaasas esteetiline vabadus, kunstnike autonoomia, aga ka kunstis peituv vabadus laiemalt (sellega ka küsimus, mis on kunst). Näitusel on lausa pulbitsevaid teoseid, mis kõik toimivad signaliseerijana näitusesaalis, tuletades meelde, et siit niisama läbi joosta ei ole võimalik. Keskkond on nii ekspressiivne, et seal viibides tekib küsimus – mida siin nõiutakse?

See on peaaegu et ka koht avalikuks aruteluks, oma külluses justkui kutsuks inimesi kokku, külastaja on sinna sisse arvatud. Ja kui midagi üldse rünnatakse, siis on see millegi muu kaitseks, teostest peegelduv kriitika on kohaspetsiifiline.

Teatud mõttes on esteetiline vabadus teinud kunsti ka sotsiaalkriitilistele tõlgendustele enam avatuks. Selles osas toimib Kais avanenud näitus ka nn mimikrina sotsiokultuurilistest probleemidest laiemalt. Nende märkide äratundmine toimub jagatud kultuuriruumi kaudu. 

Leedu kunstniku Anastasia Sosunova keskkonna-kriitilised installatsioonid pakuvad just seesuguse äratundmise kogemuse. Üks kunstniku näitusel olevast kompositsioonist ("Another Dinner Ruined") dekonstrueerib slaavilikku traditsiooni, milles on aga kõigile mõistetavat tähistuskorda. Sosunova on ise vene perest ja ta on katnud traditsioonilise laua. See põhineb rituaalil, et kui pruut ja peigmees on abiellunud, siis tuleb neile küpsetada korovai (eriline kringel). Sosunova aga hoiatab, et järjekordne õhtusöök saab olema rikutud, sest traditsioonist lummatud režiimis tõstatakse teema, millest ei taheta rääkida. 

Sosunoval ei ole hirmu võõranduda traditsioonist, mis on varjatud moel homofoobne. "See laud siin on kaetud nendele, keda ei ole selle laua taha kutsutud." 

Ka lauda kattev vakstu on teadlikult valitud läbipaistev, mitte lilleline ega ruuduline. Kõige otsesem läbipaistvus ongi kunstniku taotlus, et oleks võimalik rääkida traditsioonist ilma selle romantilise pooleta. "See on üks muinasjuttudest, millega olen üles kasvanud. Ja seesugused muinasjutud on loonud jäiga konservatiivsuse, millega rinda pistame."

Pealtnäha inimesi liitvad traditsioonid ei pea püsima selliselt, nagu need on püsinud. Sest nii mõnigi neist varjab, et tugev "meie" lükkab teised kõrvale. Ja oma partikulaarsuses on neid ka raske rünnata – sest korovai ei tee kellelegi liiga.

Berliinis elav briti kunstnik Lewis Hammond tõi esile, et millegi parema ette kujutamiseks peab inimeses olema omajagu fantaasiat. Hammond tegutseb kunsti eri vormides, aga näitusel on suures osas esindatud tema peaaegu et põlevad maalid. Tehnilises plaanis võib nimetada kunstniku maalilaadi klassikaliseks (tema eeskuju on näiteks Francisco Goya), samas kui Hammondi nägemust saab pidada lausa kinematograafiliseks. "Ka mina mõtlen ksenofoobiale, kuid üritan seda kunstis mõista näiteks ufode kaudu. Kuidas arutada hirmust "võõra" üle nii, et laename tüüpe ulmefilmidest." 

Sosunova ja Hammond on vaid kaks nendest defamiliseerivatest kunstnikest, kes on näitusel esindatud.

Ei ole midagi ilusamat kui emantsipeerunud kunstnikud. Ja nende kunstnike loomingu kaudu tuleb esile ka kunsti eriline võime panna elu korra pausile, et seda tajuda. Küsimusele "mida siin nõiutakse?" vastaksingi "kunsti". Kuivõrd see on aistinguline kogemus, tuleb igaühel sinna ise astuda. See on ka ontoloogilises tähenduses demokraatlikult kureeritud näitus – koosolemine oma kõigis (kunsti)vormides.

"ars viva – tajuvälja agendid" on avatud 7. augustini.