"Loomingu sünnis ehk elamuste pakkumises on üha suurem roll loovisikutel, kes on vabakutselised. Eestis oli 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist loovisikut. Nad on loomevaldkonna ökosüsteemi orgaaniline osa ja sestap on neile sotsiaalsete garantiide tagamine kultuuriministeeriumi lähiaastate prioriteet. Käesoleva aasta oleme pühendanud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamisele. Eesmärk on leida õiglane toetamise mehhanism professionaalidele, kes panustavad Eesti kultuuri mitmekesisusse ja arengusse," sõnas kultuuriminister oma pöördumises.

Terik tõi esile, et viimaste aastate piirangutest tulenevalt on kultuurielu tabanud kõva löök, mistõttu on sektori taaskäivitamine ja toetamine väga oluline. "See ei ole mõttekoht ainult keskvalitsusele, vaid ka kohalikele omavalitsustele."

Aastakõnes tõi minister (peale vabakutseliste loovisikute toetamise) kõrgendatud tähelepanu all olevate teemadena esile kultuuriranitsa toetusmeetme, muudatused etendusasutuste rahastamissüsteemis, laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise, muuseumide ühiste pärandihoidlate loomise ja pärandi digiteerimise, rahvaraamatukogude reformi ning loomemajanduse üleüldise arendamise.

Terik pani ka kuulajatele südamele, et aitaksime Ukrainast saabunud sõjapõgenikel kohaneda Eesti ühiskonnaga ja lõimida neid meie kultuuri.

Ministri täispikk kõne, mis kätkeb ka spordivaldkonna eesmärke, on kättesaadav.