Lehtna kutsus esietendusele eelnevatel päevadel piknikule üheksa täiesti tavalist inimest. Need neljasilma-kohtumised kestsid enamasti kolmveerand tundi. Vesteldi niisama, kuid teineteisega tuttavaks saamiseks oli lubatud esitada ka küsimusi.

Paide Teatri näitleja Maria Paiste palub igal etendusel lavale kolm Barbaraga kohtunud inimest, et neilt siis küsida – kuidas nemad Barbarat mäletavad, mis värvi on tema silmad, kuidas tundus ta inimesena, millise häälega ta rääkis. Ja lõpuks tuleb ühiselt joonistada tahvlile pilt Barbarast ning rääkida, kuidas neid endid tuleks mäletada pärast nende surma.

"Selle lavastuse idee tekkis tegelikult juba päris mitu aastat tagasi, kui ma sain aru, et ma ei mäleta enam mõnda aega tagasi surnud sõprade hääli. Ja ega mul ei olnud ka varianti järgi kontrollida. Sealt tekkis küsimus iseenda kohta, et aga mida minust mäletatakse ja kuidas seda tehakse," selgitas Lehtna "Aktuaalsele kaamerale".

"Ma loodan küll, et see paneb inimesed mõtlema, eriti praegusel ajal, mil inimesed siit just mitte väga kaugel surevad nägudeta."

Etenduses osalenud Rein Liivik märkis, et tegelikult pani teda mõtlema juba kohtumine Barbaraga. "Täna see süvenes omakorda küsimuste näol, mida näitleja küsis – mis on see, mis meist maha jääb, millega meid mäletatakse ja kuidas meie ise tahame, et meid mäletatakse," lisas ta.

Paide Teatri selle hooaja viimast uuslavastust mängitakse veel reedel ja laupäeval.