"Sõnasööbiku raamat räägib eelkõige sõnadest, keeltest ja erinevatest inimestest, kes neid keeli ja sõnu räägivad," tutvustas Kairi Look. "Ja see väljendub karvaste jalgade ja pika sabaga eluka kujul, kelle nimi on Sõnasööbik ja kes ilmub ühel hommikul Piia Prääniku klassi aabitsa kappi," lisas ta. Look teatas, et raamatu sõnum on üksteist hoida ja üksteisega hästi läbi saada, isegi kui meil on erinev kultuuritaust.

"Kui lapsed tahavad lugeda, ilma, et neile seda peale sunnitaks, siis see on hea märk. Piia raamatud on neile meeldinud. Oodatakse palavalt uusi osasid," kommenteeris kirjanik.

"Lapsed on väga hea ja otsekohene publik. Kui neile miski ei meeldi, siis nad oskavad kohe "ei" öelda. Täiskasvanud peavad selleks kalli raha eest psühholoogide juures käima," muigas Look.

"Vahel ma mõtlen, et me, täiskasvanud, tegutseme päris totakalt ja siis on tore seda läbi lastekirjanduse filtri avada ning laps saab sellest hästi aru," rääkis Look inspiratsioonist lasteraamatuid kirjutada. "Kindlasti ma kirjutan Piiale veel mõned raamatud juurde," kinnitas ta.

"Laps peaks lugema seda, mida ta ise tahab. Ta võiks seda lugeda vabal ajal. Kool ja raamatukogu hoolitsevad selle eest, mida justkui haritud inimene Eestis võiks olla lugenud," lausus Look. Ta soovitas, et lapsele tuleks leida sobilik raamat seoses lugudega või filmidega, mis talle varem meeldinud on. "Ma arvan, et ka kohustuslikku kirjandust oleks hea aeg-ajalt uuendada," sõnas kirjanik.

"Lasteraamatute puhul on illustratsioonid olulised. Lugerites illustratsioone tavaliselt pole," arvas Look, et lapsed saavad paberkandjal raamatust ikkagi parema lugemiselamuse kätte, kuigi kinnitas, et üks ei välista teist. "Reisile võib ju kaasa võtta ka lugeri."