Projekti ajend oli 2019. aastal teadlaste esitletud ja avaldatud esimene foto mustast august. Avalikustamise hetkel vaimustusid teadlased tulemusest, aga laiema avalikkuse pani kujutis õlgu kehitama. Musta augu jäädvustamine oli tohutu tehnoloogiline pingutus, sest pildi saamiseks konstrueeriti maakera suuruse avaga teleskoop ning töötati läbi kuupmeetrites andmekandjaid.

Must auk tõmbab aga valguse endasse ja seetõttu pole seda võimalik pildistada. Teisisõnu, oldi lummatud millestki, mida pildil tegelikult näha polnud. Sellest vastuolust johtuvalt läheneb Suisalu näitusel mitmesugustele kujutistele, mida on võimatu terviklikult hoomata, näiteks inimese minapilt, kujutlus tulevikust või loodusest.​​

Suisalu huvitab, kuidas muutub tehisintellekti ajastul inimese eneseteadlikkus ja kuidas luuakse enesekuvandit. Kaasajal on võtmetähtsusega tehnoloogia ja majanduse koostoime, nn tähelepanumajanduse ühiskond, milles muundatakse inimeste tähelepanu soovitud hüvedeks. Infotehnoloogilised seadmed on Suisalu meelest samuti nagu mustad augud, sest nende eesmärk on tõmmata endale meie tähelepanu.

Näitus "Tähelepanufiguurid" spekuleerib küsimuse üle, kuidas inimese enesekuvand võib muutuda, kui mõistame, et intelligentsed masinad võivad jõuda üliinimlikule tasandile. Teisisõnu: kas hetkel, mil tehisintellekt saab targemaks kui inimene ja seeläbi iseseisvaks, muutub inimene alandlikumaks ning empaatilisemaks ümbritseva ökosüsteemi suhtes.

Taavi Suisalu on varem lindistanud vulkaane ja mahakantud satelliite, komponeerinud heliteoseid muruniidukitele, sidunud bioloogilisi ja digitaalseid ökosüsteeme. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ja informaatikat, Kõrgemas kunstikoolis Pallas meedia- ja reklaamikunsti ning Eesti Kunstiakadeemias vabu kunste.

2021–2022 aastaks pälvis Suisalu kultuurkapitali "Ela ja sära" stipendiumi. Tänavu võitis Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse ISCP residentuurikonkursi ja suundub sügisel New Yorki.