Punamonumentide äraviimisega tekkis tähenduste vaakum, mida peab nüüd sisustama eesti kultuuri ja keelega. Muidu täitub see tühimik kibestumuse ja tõrjumistundega ning muutub meie julgeolekuküsimuseks. 

Narva ei ole pelgalt Eesti, vaid ka Euroopa Liidu piirilinn. Aastakümneid on eesti kogukond olnud Ida-Virumaal vähemuses, aastakümneid pole ka Ida-Virumaa venekeelsed inimesed tundnud piisavat riigi kohalolekut, mida on korduvalt ette heitnud kohaliku kogukonna esindajad.

Eesti kultuuri viljelemist Kirde-Eestis on olnud ilmselgelt vähe ning just nüüd on viimane hetk teha lõplik kannapööre ja siduda Ida-Virumaa palju tugevamalt Eestiga, ennetamaks riigi tegematajätmisi järgmisteks aastakümneteks. Ida-Virumaast sõltub ka hetkel kogu energiajulgeolek. Usun, et ei pea lugejale piirkonna tähtsust täiendavalt selgitama.

Seetõttu viisin valitsusse plaani, kuidas suurendada Ida-Virumaa sidusust ülejäänud Eestiga. Loodan, et kogu valitsus on endiselt seisukohal, et Ida-Virumaa on oluline piirkond ning toetab neid plaane ka riigieelarve läbirääkimistel.

Esimene ning kõige tähtsam – ühine, arusaadav ja usaldusväärne inforuum. Erinevad kogukonnad elavad erineva meelsusega ümbritsetud keskkondades. Viimastel kuudel on tõusnud Eesti venekeelse meedia jälgitavus. 2020. aasta integratsioonimonitooringu järgi usaldatakse Eesti venekeelset meediat rohkem kui Vene meediat. Potentsiaali on, kuid seda arengut on vaja veelgi enam toetada ning suunata järgmisel aastal täiendavaid ressursse Eesti venekeelsete kanalite võimestamiseks ning erameedia venekeelsete toimetuste toetamiseks nagu tegime ka käesoleval aastal.

Aastate jooksul on eesti keele oskuse tase teisest rahvusest elanike seas kasvanud, kuid umbes pooltel teise emakeelega täiskasvanutest puudub aktiivse keeleoskuse tase. Ida-Virumaa linnades on keeleoskus Eesti madalaim, millest paljuski tulenevad suurem tööpuudus, madalamad palgad ning piiratud karjäärivõimalused. Eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise tase ei ole Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt hea ega eri sihtrühmadele võrdselt kättesaadav. Probleemiks on ka vähene eestikeelne suhtluskeskkond. Keeleõppel on Ida-Viru sidususe loomisel keskne roll, sest ilma eesti keelt oskamata on keeruline mõista ühist komberuumi. Eesmärk on laiendada Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja tegevusi Jõhvi, Kohtla-Järvele ja Sillamäele ning suurendada eesti keele õppekohti ning praktiseerimisvõimalusi.

Ida-Virumaal on ridamisi organisatsioone, kes pakuvad kultuurilisi ja kogukondlikke tegevusi, nagu Narva Muuseum, Vaba Lava, Integratsiooni Sihtasutus, Jõhvi Kontserdimaja, raamatukogud, rahvamajad, muuseumid. Praegu toetab riik Integratsiooni Sihtasutuse poolt kõiki koostööprojekte üle-eestiliselt 80 000 euroga aastas. Tegelik vajadus on kordades suurem ning selgelt on puudu ka Ida-Virumaa fookus. Seega on sihiks anda täiendavaid vahendeid eesti kultuuriruumi toetavateks sihtotstarbelisteks projektideks.

Eestlased ja meie venekeelne elanikkond tõlgendavad erinevalt Teise maailmasõja sündmusi. Selleks, et parandada teadmisi Eesti ajaloost, on oluline käivitada erinevaid loengutsükleid, luua atraktiivseid ajalugu tutvustavaid materjale (sh virtuaal- ja audiotuure piirkonna ajaloo tutvustamiseks) ning korraldada näituseid Ida-Viru avalikus ruumis. Eraldi fookuses on lasteaiad ja koolid ning nendele erinevate õppematerjalide ja kursuste loomine.

Ida-Virumaa tulevik on noorte kätes – Virumaa on Viru laste hoida. Seega tuleb tähelepanu pöörata sellele, et lastel ja noortel oleks ligipääs eesti kultuurile, samuti eestikeelsele mitmekülgsele huviharidusele ja -tegevusele. Ida-Virumaale lastekirjanduse residentuuri loomine rikastaks eesti lastekirjandust. Toetada tuleb noorte ettevõtlikkust, eestikeelseid laulukoore ja muusikaõpetust ning noorte filmikunsti. Idee on luua gümnasistidele kultuuriprogramm, et nad saaksid eesti kultuurist osa ka väljaspool oma maakonda. Ka riigi poolt loodud kultuuriranits on hetkel liiga õhuke ning ei võimalda lastel minna oma piirkonnast välja kultuuri nautima.

Lõimumisprotsessis on oluline roll kogukonnatunnet toetavate regulaarsete ühisürituste korraldamisel ning üle-eestiliste märgiliste sündmuste toomisel piirkonda (nt Pimedate Ööde filmifestival, Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdid). Lisaks on oluline Eesti teatrielamuste pakkumine nii lastele kui ka täiskasvanutele Ida-Virumaal.

Liikumine ja sport aitavad kaasa nii terviseedendamisele kui ka lõimumisele – ühised tegevused, treeningud ja võistlused vaieldamatult suurendavad sidusust. Riigikogu on teinud otsused jalgpallihallide rajamiseks Narva ja Jõhvi, kuid esialgsega võrreldes on need oluliselt kallinenud ning vajavad lisaraha. Täiendavalt tuleks toetada liikumisharrastust soodustavaid väiksemaid investeeringuid ja ka sündmuste korraldamist.

Väljakutseid jagub hulganisti veel, näiteks õpetajate nappus, puuduvad töökohad, madalad sissetulekud. Neile küsimustele pööratakse tähelepanu õiglase ülemineku fondi ning ka eestikeelsele haridusele ülemineku plaani raames. Usun, et kui eelnimetatu saaks teoks, siis tunnetaksid Ida-Virumaa inimesed senisest enam, et nad on omad. Sidus ja ühtne ühiskond on aga turvalise ja eduka riigi alus.