Kunstnikud Mónica Mays, Netti Nüganen, Heinrich Sepp ja Johanna Ulfsak on valinud mängulise käsitlusviisi, muutes materjali lugudeks ja lood materjaliks. Näituse kuraator on Keiu Krikmann.

Selle asemel et keskenduda materjali tuhmumisele ajas ja selle jälgedesse kinni jääda, toovad kunstnikud selle külluslikult tagasi, täites lüngad oma äranägemise järgi. Isehakanud ajaloolaste ja arheoloogidena kasutavad nad sageli huumorit, groteski ja liialdusi, et mõtestada, kuidas nii inimtegevus kui ka aja jooksul loodusjõud materjali kujundavad.

Erinevale taustale vaatamata töötavad kõik kunstnikud ühel või teisel viisil tekstiiliga – materjaliga, millel on tihe seos inimkehaga. Näitusel "Koolnu jalad, tekid, kangrud, muna" leidub mitmesuguseid viiteid tööstusliku tekstiilitootmise ajaloole, neobaroki esteetikale, soost leitud mumifitseerunud surnukehadele ja kväärajaloole, samuti mõtisklusi materjali kuhjumise ja lagunemise üle.

Mónica Maysi läikivast siidist tikanditega tekid põhinevad kunstniku poolelioleval uurimistööl neobarokist kui keerukast esteetilisest võrgustikust, mis keeldub käsitlemast identiteeti kindla iseseisva süsteemina. Johanna Ulfsaki ilukirjanduslikkusele kalduv lendavate taldrikute sari on tekstiilitööstuse humoorikas ja kujutlusrikas tõlgendus. Heinrich Sepp esitleb kontseptalbumit (koostöös Mikk Madissoniga) ja kostüümiinstallatsiooni (koostöös Sorcerer Sourcinguga), mis on inspireeritud rabast leitud mumifitseerunud surnukehast, nn Rabivere naisest. Netti Nüganeni installatsioon "Müüt" uurib kujuteldava arheoloogiliste väljakaevamiste paiga materiaalsust, põimides tegelikkuse ja väljamõeldise ning luues nõnda kujuteldavaid mineviku- ja tulevikusündmusi.

Näitus on Tallinna Linnagaleriis avatud kuni 6. novembrini.