Madle Lippus tõdes, et Tallinna vanalinnas on näha, kuid väheneb nii sealne elanikkond kui ka tallinlastele suunatud teenuste ja sihtpunktide arv, mistõttu tegeletakse linnavalitsuses sellega, kuidas vanalinna igapäevast elu juurde tuua. "Ühtepidi on vanalinna Tallinna linna süda ning väga oluline turismisihtpunkt, aga samal ajal peab ta olema pulbitsev kohaliku elu keskus. See on see, kuhu me fookust praegu sättida soovime," kirjeldas ta.

Mart Kalmi sõnul on Tallinna vanalinna üheks miinuseks see, et kohalikud ei külasta seda piisavalt, mistõttu on vanalinn peamiselt turistidega täitunud. "Turist ei tule vanalinna selleks, et tal tänavanurgal tuleks vastu teine samasugune, tema tahab tõelist Eestit saada," leiab ta.

Kalmi sõnul on mitu aastat tegeletud sellega, et pealinna saabuvaid turiste vanalinnast mööda juhtida ning külalistele näidata, et Tallinnas on ka muid põnevaid kohti peale vanalinna. Kalmi sõnul on sellel, miks vanalinn valdavalt turistide päralt on, palju taustategureid – ühe põhjusena toob ta välja riigi poolt loodud superministeeriumi, mis viis osa ministeeriumeid vanalinnast välja. "Kui riik oleks vanalinna probleemi endale teadvustanud, ei oleks ehitatud superministeeriumit, mis viis osa ministeeriumeid vanalinnast ära," leiab ta.

Kuigi Tallinna vanalinna füüsiline seisukord on Lippuse sõnul hea, on üheks murekohaks hooned, mis kuuluvad riigile, sest kui neis pesitsevad ettevõtted vanalinnast välja kolivad, on vaja mõelda, mis neist hoonetest saab. Lippuse sõnul on vanalinn muutunud väga monfofunktsionaalseks, sest hooned, mis tühjaks jäävad, müüakse maha ja neisse tehakse uued hotellid.

"Siis tekib see sama situatsioon, millest Mart rääkis, kus tänavanurgal kohtadki teist omataolist. See, mis on väga oluline ja mille suunas me töötame, on see, kuidas tegelikult neid turiste laiemale alale suunata," tõdes Lippus.