Töö "Kalevi" filmiga hakkas Mustingu sõnul pihta 2016. aastal, mil alustati filmile stsenaariumi kirjutamist ja algas eeltöö, et mõelda, kuidas filmis lisaks loo rääkimisele ka spordilahinguid edasi anda. Kui plaan, kuidas filmi teha, oli välja mõeldud, võeti meeskonda ka Aivar Kuusmaa, kes aitas filmi jaoks õigeid mänguskeeme välja joonistada.

Musting tõdes, et filmis ajastule omase tõetruuduse loomine oli suur töö, sest filmis kajastatav tegevus toimus 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses. "Kunstnikuga otsisime päris pikalt, milline see maailm oli, sest kätte polnud jõudnud 90-ndate teine pool, kus kogu maailm väga kirjuks läks," kirjeldas ta.

Lisaks ajastule omase õhustiku loomisele oli raske ka õigete näitlejate leidmine. "Eesti on väga väike ning päris keeruline oli leida õiges pikkuses, vanuses ja sportlikus vormis näitlejaid. Me ei läinud sellega hulluks, et näitlejad peaksid üks ühele sportlastega sarnanema, vaid soovisime, et karakter oleks õige."

Mustingu sõnul ei olnud filmitegijatel "Kaleviga" muud ambitsiooni peale selle, et rääkida vaatajatele lugu Eesti lähiajaloost ja taasiseseisvumisest. "Meie eesmärk oli rääkida äge lugu ning andsime endale aru, et see on üsna lokaalne lugu. Seda, kas see lugu huvitab näiteks lätlaseid või leedukaid, on raske hinnata," nentis ta.