Eesti Kirjanike Liidu 100. sünnipäevaks valminud neljaosalises saatesarjas vahendab Ester Kuntu lugusid Eesti kirjanikest ja analüüsib tänaste armastatud kirjanikega kodumaise kultuuriloo märgilisi teoseid ja tegelasi. Avasaate üks peategelasi on omal ajal vastuolulisi hinnanguid pälvinud Oskar Luts, kellest sai "Kevadega" rahva seas armastatud kirjanik, ent mitte kõik ei hinnanud teost piisavalt vääriliseks.

"See oli väga puritaanlik ühiskond," tõdes esimeses saates Oskar Lutsust rääkides kirjandusteadlane Tiit Hennoste. Tema sõnul kõlasid ainuüksi "Kevade" Teele suhu pandud sõnad "vaata, kus sitavikat" tolleaegsele kirjandusinimesele koledalt. Hennoste toob võrdluse Lutsu ja Friedebert Tuglase vahel, keda ta peab uusromantismi algusele omase keele ja stiili tippnäiteks: "Kümme korda läbikirjutatud, igatepidi timmitud, korralikult iga sõna ja lausejupats paigale pandud." Kui Oskar Lutsu peab Hennoste paduandekaks, siis Tuglase stiili iseloomustab ta sõnadega "keskmiselt andeka inimese tegevus".

Lutsu panust Eesti kirjanduslukku ja "Kevade" väärtust hindas kõrgelt ka menukirjanik Andrus Kivirähk, kes võrdles "Kevadet" Eesti loodusvaraga, mis parimal võimalikul moel kirjeldab eestlasi. Ta pani "Kevade" ilmumise ajalisse konteksti, kus teised kirjutasid sel hetkel sümbolistlikke novelle ja siis ühtäkki tuleb keegi pealtnäha tühise asjakesega. "Aga just sellised tühised asjakesed tihtipeale ongi ju need, mis on päris," märkis Kivirähk.

Seda, et "Kevade" läks lugejatele korda, näitab Kivirähki sõnul seegi, et kui Oskar Lutsu teadsid kõik eestlased, siis Tuglast lugesid ja teadsid vähesed, pigem oli ta tuntud loomingu-ringkondades. "Seda on ka ju meenutatud, et kui voorimehed nägid, et Luts on kuskil aia najal, siis nad võtsid igal juhul ta peale ja viisid koju, sest härra kirjanik Luts ei pea ometi tuigerdama tänaval. Ta viiakse tasuta koju. Tuglast ilmselt ei oleks keegi viitsinud üles võtta. Keegi poleks teadnudki, kes see prillidega mees selline on."

"Meie kirjanduse loo" avasaates tuleb lisaks Oskar Lutsule juttu ka Tammsaare fenomenist, Doris Kareva ja Jürgen Rooste avavad Siuru ning Marie Underi erinevaid tahke, Maarja Vaino ning Kairi Tilga viivad vaataja Eduard Vilde radadele ning Kristjan Haljak tutvustab Eesti luule ja proosa piire nihutanud luuletajat Jaan Oksa.

"Meie kirjanduse lugu" alustab ETV2-s laupäeval, 24. septembril kell 21.20. Saatejuht on Ester Kuntu, toimetaja Kai Väärtnõu, režissöör Raivo Maripuu ja produtsent Hannela Lippus.