Paulus sõnas, et loomulikult käib praegu Ukraina sõda, aga tuleb meeles pidada, et sõda ei käi mitte NSVL-i, vaid Venemaaga. "Seda arvestades tuleks ka meie pärandiga käituda, sest me ei eemalda Putini sambaid, vaid ühe kadunud riigi mälestusmärke."

Justiitsminister Lea Danilson-Järg selle väitega aga ei nõustu. "Putini sõda on ehitatud üles just nõukogude pärandile, millega ta ka inimesi ideoloogiliselt mõjutab," rõhutas ta ja lisas, et see pärand elab inimeste hinges edasi ja ei saa lubada, et see elab edasi ka meie avalikus ruumis.

"Kui räägime integratsioonist, siis nii kaua, kui me selliseid monumente lubame, ei toimu integratsiooni," ütles Danilson-Järg ja kinnitas, et punamonumentide eemaldamisega kehtestame Eesti riiki ja näitame, et meil ei ole lubatud okupatsiooni õigustada. "Teist varianti dialoogiks polegi, see on meie võimalus öelda, mis on Eestis aktsepteeritav ja mis ei ole."

Karin Pauluse arvates on aga ehe kodanikuargus, et endiselt ei ole avaldatud selle komisjoni koosseis, kes otsustab monumentide edasise saatuse. "Kui sa julged tegutseda, siis julge seda ka avalikult tunnistada," tõdes ta ja lisas, et pigem tuleks leida inimesed, kes julgevad oma osalust selles komisjonis tunnistada. "Mitte valida sellised inimesed, kes lihtsalt ütlevad salaja, et katame nüüd Estonia laemaali valge värviga ära."

Danilson-Järg on aga veendunud, et komisjoni koosseis on salastatud just turvalisuse eesmärgil. "See otsus on lähtunud nende inimeste kaitsmise vajadusest, sest praeguses julgeolekuolukorras võib selles komisjonis osalemine mõjutada nende inimeste turvalisust," mainis ta ja lisas, et see komisjon on väga asjatundlik ja selle pärast ei peaks muretsema. "Aga tuleb aru saada, et nad ei ole riigikaitse eksperdid, kes ei ole arvestanud, et nad võivad oma töö tõttu sattuda negatiivse tähelepanu alla."  

Küll aga mainis justiitsminister, et eelnõu jõustudes saab ka komisjon avalikuks. "Siis moodustab valitsus komisjoni, mis on avalik ning ka nende seisukohad on avalikud."

Danilson-Järg: üksikuid viisnurki eemaldama ei peaks, vappe aga küll

Kuigi monumentide saatuse otsustab salastatud komisjon, siis justiitsministri isiklik arvamus on, et üksikud viisnurgad hoonetele – kaasa arvatud Liivalaia ja Tartu maantee nurgal oleva hoone tipus – ei ole probleem. "Küll aga on probleem see, kui me näeme hoonetel Nõukogude Liidu vappe, see ei ole aktsepteeritav," rõhutas ta ja lisas, et need inimesed, kes nende vappide all pidevalt käivad, elavad pidevalt selles mõtteruumis.

Küll aga ei usu ta, et näiteks pronkssõduri peaks täielikult avalikust ruumist eemaldama. "Sealt on põhiline punasümboolika eemaldatud, komisjon võib selle üle vaadata, aga seal on praeguseks juba neutraalne silt, mis ütleb, et see on pühendatud Teises maailmasõjas langenutele," selgitas Danilson-Järg ja mainis, et kui seal veel midagi avalikkust häirib, siis tasub see üle vaadata. "Ma usun, et praegune variant on nii-öelda kirik keset küla lahendus, aga las eksperdid otsustavad." 

Karin Pauluse arvates ei peaks pidama Ukraina sõda monumentidega. "Las meie ajalugu olla põnev tort, kus on oma Taani kantsid, Haapsalu piiskopilinnus ja nii edasi, see on põnev moment, mida meie inimesed tahavad ise näha ja mida ka külalised siia nautima tulevad," kinnitas ta ja lisas, et tema oleks andnud ka Narva tanki osas võimaluse kohalikul kogukonnal oma sõna sekka öelda. "Selliseid monumente on terve Eesti täis, ikka on kuskil parginurgas mõni monument püsti, ja neile antakse aega rahulikult atra seada."

"Mina usun dialoogi, see ei ole nii, et suhtutakse ülevalt alla, et meie otsustame ja teie käituge hästi, see on vanamoodne kool, kus pannakse nurka seisma, kui õigesti ei käitu," rõhutas Paulus ja lisas, et niiviisi ei peaks Narva inimestesse suhtuma. "Kui nii jõuliselt sekkuda, siis inimesed tunnevad, et see pole nende riik, me oleme nii kaua ehitanud tugevamaid sidemeid Ida-Virumaaga ja siis lörtsime need lihtsalt ära."

Paulus: Maarjamäe memoriaal on väga abstraktne kompleks

"Maarjamäe memoriaal sellisena seal jätkuda ei saa," rõhutas justiitsminister ja lisas, et samas on seal küllalt keeruline midagi ette võtta. "Praktiliselt kogu ala on surnuaed, seega koppa seal maasse lüüa ei saa," nentis ta, lisades, et kindlasti tuleb sealt esmajoones eemaldada mälestuskivid, kus on peal nõukogude sümboolika, kuid obeliskide ja tribüünidega on keerulisem. "Mina eelistaksin, et see kuulutatakse tervikuna surnuaia alaks."

Pauluse hinnangul on aga Maarjamäe memoriaal üks parimaid näiteid maastikuarhitektuurist, mis vääriks tema arvates hoopis elementaarset remonti ja infotahvleid.

"See on hästi abstraktne kompleks, kus maa, õhk ja vesi räägivad korraga," rõhutas ta ja ütles, et see on suurejooneline ja vägev koht, kus armastavad noored inimesed piknikul käia, rattaga sõita ja oma tantsuvideoid filmida. "Eelkõige seal aga jalutatakse ning ma usun, et ei mõelda mitte niivõrd olnu, vaid just oleva peale."

Kõige õigem koht punamonumentidele oleks Danilson-Järgi arvates ikkagi muuseumis. "Linnaruumis mõjutavad need asjad inimeste meelsust, sest on palju inimesi, kes ei käsitle neid ajaloona, vaid tänase päevana," nentis ta ja lisas, et sõja ja okupatsiooni järelmid jäävad linnaruumi nii kui nii alles, kui vaadata näiteks puruks pommitatud hooneid.