Kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul sõnas, et piir monumendi ja skulptuuri vahel on üsna hägune. "Kunstiteadlased võivad väga lihtsasti juuksekarva lõhki ajada, mind õpetati kunagi koolis näiteks, et monument erineb skulptuurist selle poolest, et monumendi koha peal on midagi toimunud ja täpselt sel kohal mälestatakse," selgitas ta ja tõi välja, et seeläbi Jaan Krossi skulptuur on tõesti monument, sest ta elas seal lähedal.

"Teisalt ma ise pooldan seda, et see ongi väga kõnekeelne ning kuna need kuuluvad avalikku ruumi, siis kõigi monumentide ja skulptuuride vaatajatel peaks säilima võimalus läbi oma keeletunnetuse panna paika, kas ta on üks või teine," ütles ta.

Tema arvates võiks olla uute skulptuuride osas pigem kahtlev. "Võiks otsida veel erinevaid võimalusi, mis ei ole niivõrd monumentaalsed, niivõrd kivised, niivõrd pronksised ja nii edasi, aga teisalt me ei saa mööda vaata sellest, et mälutöö läbi kõikvõimalike kujude ja puuslike püstipanemine on sama vana kui inimene," selgitas Taul ja lisas, et ilmselt erinevatel ühiskondadel on vaja selliseid paikasid, kus käia koos ja kus ka oma territooriumi märgistada.

Eraldi teemana tõi Taul välja selle, et siin regioonis räägitakse palju ka sellest, kui paigast ära on tasakaal meestest ja naistest tehtud monumentide vahel. "Äsja lugesin, et isegi Taanis on see suhtarv, et 2500 inimesele skulptuurist umbes 2400 on meestele, 50 loomadele ja 8 naistele, seega absurdselt paigast ära," mainis ta ja lisas, et selle teemaga on kõikjal tegeletud.

"See on ka küsimus, millega Tallinna linnakunsti kuraator tegeleb, et kas me peame tegema teatava järeleaitamistunni Tallinna linnaruumis ja püüdma tähelepanu pöörata oma kultuuris ja poliitikas tegelenud naistele või peaks kohe paar sammu edasi minema ja otsustama, et korraks võiks rahu sõlmida ja polegi mõneks ajaks monumente nii palju vaja," rõhutas kunstiteadlane.

Taul sõnas, et ta on tuttav Konstantin Pätsi mälestusmärgi autori Vergo Vernikuga, kes on võrratu ja soe inimene. "Seetõttu on mul väga keeruline selle skulptuuri kohta midagi kehvasti öelda," ütles ta ja lisas, et isiklikult ei taha ta samas kuidagi nõustuda selle skulptuuriga linnaruumis. "Ma käisin õhtul "Lehman Brothersit" vaatamas, nägin teatrietendust, kus kõik oli paika tiksunud, muusika oli absoluutselt fantastiline, aga kui tulin sealt välja ja vaadata seda Pätsu pead, lihtsalt ei ole sõnu."

"Seal on peaaegu kõik asjad valed," kinnitas ta ja lisas, et kindlasti on koht vale. "Võib-olla Viimsis sõjamuuseumi juures sobiks, aga linnaruumiliselt koht otse teatri all on vale ning ka see, kuidas tema isikut veel rohkem läbi selle büsti ja jõu ja pea näidata, on väär," ütles Gregor Taul ja lisas, et teisalt vaadates, kui napakas meie ajalugu on, siis võib-olla on selle püstitamine hoopis hea mõte.