"Minule meeldib see loomulikkus," rääkis Tiit Sukk, mis talle "Võõraste" puhul enim meeldib. "Kui saab selle niimoodi tööle, et seltskond saab kokku ja see voolab loomulikult ning kõik need sündmused on seal sees, siis see ongi see võlu," selgitas ta.

Suka sõnul võiks lavastus vaatajatele lihtsalt ja tõetruult mõjuda. "Nagu oleksid osa sellest ruumist ja sa ei saa aru, et selle taga on meeletu töö kombineerida kõike nii, et see loomulikult mõjuks."

Kuigi näidendi autor on itaallane, on Jüri Tiiduse sõnul loos teatav universaalsus, mis kõnetab ka Eesti vaatajaid. "Need asjad, mis nende tegelastega juhtuvad, juhtuvad tavaliselt igaühega korra elu jooksul. Selles näitemängus on kõik need pandud ühte õhtusse kokku ja see on võib-olla itaallaslik küll. Ühe õhtu jooksul juhtub palju," kirjeldas ta.

Marta Laan tunnistas, et kuigi Bianca, keda ta kehastab, on tüpaažilt temast erinev, saab ta nii mõndagi ka oma eraelust rolli kaasa võtta. "Ega ma ei peagi laval iseennast mängima. Ma loodan, et läheb nii, et sõbrad ei vaata, et oh, see on Marta," sõnas ta.

Laane sõnul muudab materjali liigutavaks selle inimlikkus. "Me kõik oleme elus kogenud valusaid hetki, mõned rohkem, mõned vähem. See empaatiavõime, mis selle kaudu erinevates situatsioonide avaldub, kasvatab iseennast ka. Siin on palju äratundmist," selgitas ta.

"Võõrad" on Taavi Teplenkovi lavastajadebüüt. Markus Luik tõdes, et see, et näidendit lavastab kolleeg, kellega ta tavalistel lavalaudu jagab, lavastusprotsessi ülemäära ei muuda. Siiski tõi ta välja, et lavastaval näitlejal on näitlejatest kohati parem arusaamine. "On tunne, et oleme rohkem üks punt," märkis ta.