Liimets märkis saates "Kultuuristuudio. Arutelu", et sport on tema jaoks kindlasti osa kultuurist, aga osa füüsilisest kultuurist või füüsise väljendusest, mida omakorda vastandatakse vaimu väljendusele ja kõigele, mis on intellektuaalne.

"Aga minu jaoks on seal kokkupuutepunkte nii palju. Jalgpall väljendab nii palju seda, mis toimub vaimsel kultuuriväljal või ühiskonnas laiemalt, et ma kuidagi ei tahaks seda laiemast kultuuriväljast eemale lükata."

Spordipsühholoog Kristel Kiens usub, et füüsist vaimust siiski eristada pole võimalik. "Need kaks asja käivad ikkagi koos ja see kõik, mida näeme meediast, näeme suurvõistlustel, seal taga on väga palju vaimset poolt. See ei ole see, et me näeme ainult, et keegi füüsiliselt teeb midagi."

Kiens, kellel kodus televiisorit ei ole, tunnistas, et talle meeldib mõte, et kui ta tahab mängu vaadata, siis ta peab selleks kellegi juurde minema.

"See loobki mulle võimaluse koos teha midagi, mis käibki selle jalgpallikultuuriga – kui kultuuri võtta väga laialt – kaasas. Ega paljud need, kel on ka kodus oma telekad, käivad ikka koos vaatamas."

Kiens tõdes, et teda huvitab mängu vaadates psühholoogiline pool. "Näiteks see, kuidas reageeritakse siis, kui on ebaõnnestumised, mida mängijad teevad, kuidas nad tähistavad õnnestumisi, kas mängija on see, kes isetseb oma rünnakutega või on rohkem see, kes mängib teistele ka," kirjeldas ta.

"Seda on huvitav mõelda, millele võistkonnad on üles ehitatud, kuidas nad omavahel suhtlevad, kuidas kaptenid käituvad. Kapten on ikkagi see, kes näitab eeskuju, mitte tehnilises mõttes, vaid ka käitumuslikus mõttes. Tulemus ei ole üldse nii tähtis mulle kui see, mida seal ümber näen," tunnistas Kiens.

Suurtel spordisündmustel on võime tõmmata väga palju inimesi enda külge, ka neid, kes muidu igapäevaselt neid alasid ei jälgi, lisas ta. "Jalgpalli MM ei erine siin olümpiast. Need ongi nii suured sündmused, niivõrd globaalsed ja rahvusvahelised, ja teiselt poolt on neist raske ka mööda pääseda. Inimesed, kes muidu ei jälgi, nad ikka kuskilt kuulevad."

Kõrgkultuuriga on jalgpalli väga keeruline võrrelda, kuivõrd see on palju nõudlikum, märkis Liimets. Jalgpalli ja spordi sisenemisbarjäär on oma olemuselt kõvasti väiksem.

"Sa ei pea sügavamat iva mõistma, et teda lihtsal tasandil tarbida. See on ka üks osa jalgpalli fenomenist, et tema sisenemisbarjäär ei ole väga suur. Kui seda võrreldakse teiste spordialadega, siis teda on üsna lihtne harrastada ja see juba toob nii palju inimesi sinna juurde."

Kataris toimuva MM-i puhul on räägitud kõikvõimalikest probleemidest, mis seal riigis on ja kuigi me teame neid ning räägime nendest, aga kui MM pihta hakkab, vaatame me mängu ja hukkunud töölised on unustatud. Liimets märkis, et peab endale teadvustama, et neid probleeme ei saa unustada.

"Väga silmakirjalik jutt, mida jalgpallimaailma katus FIFA üritab igal sammul rääkida, on et "hoiame poliitika ja jalgpalli lahus". Poliitika ja sport ei ole kunagi olnud lahus. Mingi piirini tuleb mingeid erisusi tabada, aga need ei saa ega peakski olema täielikult lahus."

Ta on veendunud, et MM-i algus ei tähenda, et nüüd tuleks keskenduda jalgpallile, vaid tuleb juhtida tähelepanu sellele, mis on selle jalgpalli hind.

"See peaks aitama meil mõtestada teed, kuidas saaks tulevikus paremini. Täna me ei saa väärata seda Kataris toimuvat MM-i, mis on kõige pehmemas sõnastuses "problemaatiline" ja poleks pidanud seal olema sellisel viisil nagu ta on," tõdes Liimets.

Ta lisas, et tema enda sees on ka olemas see vastuolu, sest jalgpalli suurturniirid on üks tema lemmikasju maailmas.

"See on paljudele inimesele lemmikasi ja seda on raske inimestele, kes jalgpalli ei vaata, seletada, et sul ongi nagu mänguasjapood, kuhu sa väikse lapsena sattusid. Sul on kõik need koondised, kultuurid, narratiivid, mängijad. Sa tahaksid seda vaadata, aga seal kõrval on ka väärtused," kirjeldas Liimets.

See ongi tema sõnul väga keeruline konflikt, kui su väärtuste hulgas on ka inimõigused ja arusaam, et ka töölistel peaks olema õigused. Need kaks asja lähevad praegu konflikti.

"Läksid Venemaa puhul, läksid Brasiilia puhul, läksid Lõuna-Aafrika vabariigi puhul. Kõige teravamalt lähevad nüüd Katari puhul. Nüüd ongi igaühe moraalne otsus, et mida teha selle vastuoluga – kas ma vaatan või ei vaata. Mul ei ole head lahendust ega vastust. Ma olen ise mänginud selle mõttega, kas ma peaks seda üldse vaatama."

Liimets märkis, et kui tema vaatamisest-mittevaatamisest ei olene õieti midagi, siis peavad sammud tulema tasandilt, kus on see mõju olemas.

"Kui Lionel Messi ütleks, et ta ei ole valmis mängima Kataris – ma saan aru, et see on mitmel põhjusel keeruline – siis sealt saaks päriselt see mõju tekkida." Boikoteerimine ei pruugi olla parim lahendus, aga sealt saaks mingidki muutused alata, usub ta.

Kiens leidis samuti, et väärtuste pilti toomisel võib tõepoolest olla palju suurem mõju siis, kui seda teevad sportlased, koondised.

"Väärtustest ja vastuolust tuleb rääkida, sest jällegi, mina elan teadmisega, et sport võiks anda edasi palju rohkem kui see, et sa füüsiliselt ennast arendad ja proovile paned. Sport ja selles osalemine võiks kanda ka teisi ja olulisemaid väärtuseid."

Samas ei saa kindlasti panna seda kohustust sportlastele endale, sest sportlased on ka keerulises olukorras.

Kiens lisas, et FIFA-l on lihtne öelda, et nüüd keskendume jalgpallile, aga tekib küsimus, kuidas peaks sportlane psühholoogilises plaanis seda nipsust tegema, sest ka temal on sarnane väärtuskonflikt.

"Tal on väga hea teadlikkus iseenda väärtustest inimesena ja nüüd peab ta platsile jooksma ja lihtsalt selle unustama, see ei käi nii lihtsalt," selgitas ta.

Ta on veendunud, et see väärtuskonflikt hakkab mõjutama ka mängijaid, kui nad seal mängivad. See ei pruugi mõjutada nende sooritust, aga mõjutab nende psühholoogiat.

"Seda ei saa eitada. Kui kellegi enda väärtused ei ole samal lainel kui see, mida riik edasi annab – arvan, et nii on enamuse inimestega – siis see paratamatult tekitab vastuolu enda sees. Mida teadlikum mängija enda väärtustest on, seda enam see teda mõjutab. /---/ See on lisapinge, mille oleks saanud ära hoida."

Liimets mängijaid antagoniseerida ei tahaks, sest arvab, et nad on sellest üsna teadlikud.

"Sellest on Inglismaa kapten Harry Kane rääkinud, et kaptenid on omavahel arutanud, kuidas väljakutele minna ja kuidas sellesse suhtuda. Norra oli ainus riik, kus tõsiselt arutati boikotti kui sellist. Ka Inglismaal, Belgias, Hollandis, Saksamaal on need arutelud käinud, aga on tehtud valik, et lähme pigem kohapeale ja üritame sinna tuua neid väärtuseid."

Liimets märkis, et ka ERR ei tohiks jalgpalli MMi ülekandjana lasta vaatajal mugavalt unustada Katari probleeme ega seda, mis on olnud turniiri hind.