Marcin Masecki, kellest on saanud üks Poola omapärasemaid muusikuid, alustas kõigepealt klaveriõpingutega, seejärel hakkas tegelema heliloominguga ja viimane, mis lisandus, oli dirigeerimine. Seda poleks ta ise uskunud, aga see juhtus, räägib ta.

"Ma pole kutseline dirigent, aga suudan hästi juhatada omakirjutatud muusikat," nentis Masecki. "Mulle meeldib igasugune muusikategemine."

Üheaegselt klaverit mängida ja orkestrit juhatada polegi niisama lihtne. "Eesti sümfoonias" on piisavalt kohti, kus ta saab üksnes dirigeerimisele keskenduda, aga klaverimängu kõrvalt tuleb samuti orkestrile märku anda. Tuleb olla loominguline, tõdes muusik. "Mõnikord ma kasutan oma pead, mõnikord suud," selgitas ta.

Kontserdimaja sünnipäeva kõrval tähistatakse "Eesti sümfoonia" esmaettekandega ühtlasi Eesti ja Poola diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Kuna Masecki on Eestis mitu korda käinud, siin festivalidel esinenud ja talle meeldib siin väga, tuligi tal mõte selline teos kirjutada.