Macmillani näidendi keskmes on laps, kelle ema ei leia ühel hetkel ühtegi põhjust, miks edasi elada, mistõttu alustab loo peategelane nimekirja, kuhu kirjutab üles kõik ägedad asjad, mille nimel tasub edasi elada.

Vaidla rääkis, et kuna näidend on algselt kahasse kirjutatud stand up koomiku Jonny Donahoe'ga, kardeti esialgu selle standupilikku poolt. "Me üritasime seda vähemaks võtta, et me ei suhtuks sellesse materjali kuidagi kergekäeliselt. Õnneks on see nii geniaalselt kirjutatud, et kui sinna tuuakse mõni raskem teema sisse, siis seda mahendatakse väga hästi," selgitas ta.

Mõlemad näitlejad tõdesid, et kuigi nad ei ole ise kokku puutunud suitsiidsuse või depressiooniga kokku puutunud, on nad siiski vaimse tervisega seotud muredega kokku puutunud. Meresmaa sõnas, et vahel võib juhtuda, et murele ei osata alguses tähelepanu pöörata. "Seda on teinekord väga keeruline ära tunda, sest see hiilib nii vaikselt ligi. Ei ole nii, et ärkan üles ja mul on paha olla," märkis ta.

Meresmaa tunnistas, et kuna etenduse ajal on laval ainult üks näitleja, kelle ainsaks parteriks on publik, polnud ta kunagi varem ühegi esietenduse päeval nii suurt närvi kogenud. "Publik on suurepärane partner, nad ikka oskavad üllatada," märkis ta ja lisas, et "Kõik ägedad asjad" teeb põnevaks asjaolu, et see ei saa kunagi rööpasse minna. "See on iga kord erinev ja see on hästi põnev."

Kliiniline psühholoog Anna Nõmmik, kes käis lavastust vaatamas, tõdes, et näeb oma töös sarnaseid lugusid päris palju. "Etenduse ajal mõtlesin päris mitmes kohas, et kui erinev see lugu võiks olla, kui meie inimesed teaksid, kuidas enda vaimse tervise eest hoolt kanda ja vaimse tervise esmaabi osutada. Need oskused on kättesaadavad ja õpitavad kõigile," nentis ta.

Inimesele, kes on parasjagu väga haavatavas seisus, soovitab Nõmmik lavastuse vaatama minemisega ettevaatlik olla. "Mõnikord on ka nii, et me ei tea, et meil selline haavatav koht olemas on ja see selgub alles etenduse käigus. Sellepärast ma soovitan ka mitte üksi vaatama minna – ikkagi kellegi lähedase turvalise inimesega koos. Kui seal kerkivad üles mingisuguseid tunded ja mõtted, mida tahaks pärast arutada, siis on see võimalus," rääkis ta.

Nõmmik soovitab Noorsooteatri lavastust kõikidele lapsevanematele. "Kõik lapsevanemad puutuvad selle teemaga kokku, just selle poole pealt, et see avab lapse kogemuse olukorras, kus laps näeb, et lapsevanemal on raske. Ma ei ole näinud lapsevanemat, kellele ei ole vahepeal raske," sõnas ta.