Galakontsertidega "100 TALI" tähistavad õed Anu ja Kadri Tali oma 50. aasta juubelit. Anu Tali tõdes, et kuigi talle enesetähistamine liiga palju ei meeldi, on hea taas endale oluliste inimestega kokku saada.

"Kuna on mitte ainult meie sünnipäeva-aasta, vaid ka Põhjamaade Sümfooniaorkester 25, ja väga pikalt on seda tehtud – pool elu – siis me mõtlesime, et mitte mõelda, et oleks nüüd Tali 100, nagu Anu ja Kadri, vaid need inimesed, kes on meid mõjutanud, ongi kõik nagu Talid ja tulevad ühel kontserdil kokku," selgitas Tali.

Praegu on Tali oma eluga rahul – ta ütles, et ehkki noorusel on omad võlud, armastab ta elada hetkes. "Ma soovin vananemise asemel ikkagi küpseda. Teisest küljest, kui sa noorena oma asja ei alusta, siis pole vanaduses ka midagi küpsetada. See jutt, et inimene ainult teravamaks muutub, ei pea paika. Mingil hetkel hakkab ring teisest otsast täis saama."

Tali on alati arvanud, et inimesed peavad väikesest Eestist võimalikult vara ära minema, et ei tekiks väikluse kompleksi. "Kui kõrvalustest käivad ainult suured staarid, siis ei teki seda kompleksi. Aeg-ajalt ikka Berliini riigiooperis või Lincolni keskuses olen sinna minnes nagu väiksemaks muutunud, aga aitab see, kui sa lõpuks asjaga peale hakkad," rääkis dirigent.

Ta usub, et tagasihoidlikuna on inimene ka sümpaatsem, sest ta ei kasuta enesekehtestamiseks türanlike maestrokomplekse.

Eestis Anu Tali liiga sageli ei näe. Rahvusvahelisse agentuuri kuuludes on ta graafik ette täidetud kaks aastat. Tali on kuningliku filharmooniaorkestriga palju Londonis, aga ka Berliini riigiooperis, Pariisis, Saksamaal, ees ootavad orkestrijuhtimised Maltal, Tenerifel ja Kanadas.

Põhjamaade Sümfooniaorkester

Põhjamaade Sümfooniaorkestri asutasid õed Talid 1997. aastal. Neil oli toona suur soov teha kontserti, kuid paraku ei antud noortele kohe orkestrit.

"Me olime sellised tulihingelised ja arvasime, et see ei tohiks kedagi takistada ning tegime Soome aastapäevaks Eesti-Soome sümfooniaorkestri," meenutas Tali. Esimene kontsert sai inspiratsiooni kahe riigi eepostest.

"Edasine on juba ajalugu, sest muusikud pakkusid välja, et äkki võiks proovida teha ühe hooaja. Ja siis olime juba maailma muusikapealinnades, kontserdid osutusid väga populaarseks ja hiljem tuli minu reisidelt aina rohkem muusikuid. Ei olnud enam Eesti ja Soome, vaid Põhjamaade Sümfooniaorkester."

25 aasta jooksul on orkestris mänginud muusikuid üle maailma. "Täna on mõned meile väga olulised inimesed kahjuks sõja tõttu oma kodumaale kinni jäänud. Muidu on inimesi üle maailma – Austraaliast, Uus-Meremaalt, Aafrikast, Ameerikast, Kanadast, meie enda andekad muusikud, Põhjamaad, Euroopa, kõik olnud haaratud ja natuke on see koosseis ka ajaga muutunud," lausus dirigent.

Nooremana tundus Talile sõna "dirigent" hästi suur. Ta ei pea end suureks liidriks, vaid tunneb sisimas, et on tagasihoidlik ja isegi pelglik, kuid elu on teda ägedamaks õpetanud.

"Ma kindlasti tahtsin saada muusikuks ja mitte dirigendiks. Dirigeerimine on tulnud sellest, et mind on eluaeg võlunud partituurid, kus on kõlamassid ja orkestrivõimalused," rääkis Tali.

Enda sõnul on ta muusikast täielikult läbi imbunud ja muusika saadab teda igal pool, kuid seal sees olles peab ta tähtsaks jääda eelkõige iseendaks. "Ma olen ikkagi Anu ja ei ärka hommikul lausega "Tere hommikust, maestro!". Olen selline, nagu lasteaiasõbrad mind mäletavad."

Tali on muuseas õppinud Peterburis ja tema kavades on alati tähtsal kohal olnud Vene klassikaline muusika. Juba varasest noorusest ahvatlesid teda partituurid ja folklooriline alge Rahmaninovi, Glinka ja Tšaikovski teostes.

"Kaasa aitas see, kui omal ajal tegin kooli lõpus Rahmaninovi "Kolme vene laulu" ja tahtsin juurde tuua Valeri Petrovi vene ortodoksi koori lauljat. Petrov ütles selle peale, et "tule laula meil". Siis ma ühinesin vene õigeusu kooriga ja meist said suured sõbrad," rääkis Tali.

Oma sõnul sai ta tookord võimaluse elada Tallinnas vene elu. "Kui sa neli korda nädalas kaheksast kümneni käid Kaasani katedraalis proovis, siis sa suhtled Vene väga sügavalt kultuursete inimestega, su tutvusringkond väga muutub, kohad, kus me pärast kohvil käisime, olid hoopis teistsugused ja see oli minu üsna õrnas eas, 20ndates," kirjeldas Tali.

Kui Ilja Mussin võttis ta oma klassi Peterburis, sai Tali jälile, kuidas on õppida vene dirigeerimistehnikat. Peterburis elades olid tal enda sõnul kahetised tunded, alguses huvitas teda väga kultuur, kuid samas tundusid mingil hetkel nõukogude aja jäänukid liigagi ehtsad. "Lõpuks hakkas tunduma, et sellel, kuidas Euroopas tehakse Tšaikovskit, pole väga vigagi."

Sõja mõjud

Täna on Tali sõnul vene muusikuid Põhjamaade Sümfooniaorkestri juures väga vähe. "On üks eesti juurtega Vene inimene, kes on Eesti kodakondsusega ja kes otsustas Venemaalt ära tulla. Aga meiega koos pole kalleid sõpru, kes on sügavas leinas toimuva pärast ja oma riigis kinni," sõnas dirigent.

Tali sõnul on oluline, et me ei suhtuks eelarvamusega ühte kultuurrahvasse, ehkki see on ka tema jaoks katsumus

"See on siiski meie ülesanne, et me ei näitaks oma meelsust lihtsalt seepärast, et nad on venekeelsed. Nemad kannatavad sama palju kui meie. On kohutav, mida Putin Venemaaga teeb," ütles ta. Seejuures pole Tali sõnul mingit vabandust sellele, mis toimub Ukraina rahvaga. "Ka mina toetan ukrainlasi, mul on ka enda perekond, kellega me siin leiba jagame."

Venemaal ei ole Tali arvates muusikalises mõttes praegu tulevikku. "Väga paljud on ära sõitnud ja leidnud koha Euroopas, aga kui sa oled 60+, siis kuhu sa lähed mängima? Siis sa oled seal kinni, sul on lapsed, kes käivad koolis, sul on vanemad, kes on eakad."

Mida Venemaaga on tehtud, see on kultuurrahva hääbumine, nentis ta. Tali loodab, et paljud inimesed saavad end ja oma lapsed päästa ja minna mujale, kuni Venemaa end kokku võtab. See võib tema sõnul võtta aastakümneid, võib-olla põlvkondi.

Kultuurilist tsensuuri ta enda muusikasse liialt ligi ei laseks. Tšaikovski võib Tali sõnul kõlada kogu aeg. "Teine asi on, et kas kogu aeg seda nõukogude vene filmimuusikat kuulata, mida me kõik väga armastasime ja millega koos nostalgitsesime. Seda ma täna teha ei taha. Mängida Tšaikovskit ja Rahmaninovi, kes on palju kannatanud oma maal elamise pärast, selles ei ole midagi halba," leiab ta.

Eesti muusikatraditsioon

Muusika juures naudib Tali enim seda, et ta saab ise otsustada, kas mängib helgemalt või valusamalt, teha erinevaid rõhuasetusi. See annab dirigendi sõnul muusikale teistsuguse tähenduse.

"Mind huvitab tänapäeva ooperilauljate juures ka vähem hääletüüp ja rohkem interpretatsioon. Sulle tundub, et see on kaasaegne, see puudutab sind, see võiksid sina olla ja see on nii lihtne. Võib-olla see on see kaasaja muusika meisterlikkus," sõnas ta.

Tali peab ülioluliseks seda, et Eesti on üks väheseid kohti, kus lapsed õpivad muusikat kaks korda nädalas. "See, et me suudame oma regilaule taastoota ja neid lastele õpetada, noodilugemist õpetada ja laulupidusid ette valmistada, on suur väärtus."

Selle baasil on kasvanud ka Tali, kes usub, et üks õige eestlane on ikka koorilaulja. Tali on ise olnud ka laulupeo dirigent ja seetõttu väga entusiastlik eesti noorte muusikakultuuri arendaja. Tänagi käivad lapsed klasside kaupa orkestriproovides ja esitavad küsimusi.

Kohtumised noortega on pannud Tali lootma, et vanemad, kes veel ei too oma lapsi kontserdisaali, hakkaksid seda tegema. "Mu usk on, et me kasvatame nooremat publikut, aga eelkõige endasse uskuvat noorsugu. Et sa julged olla, ei mõtle, kas minust saab advokaat, kooliõpetaja või sportlane, vaid et sul on veel nüansse, sul on iseolemiseks veel võimalusi."

Tali tahaks, et noored oskaksid suurelt unistada. Ta leiab, et kui noored on orkestri sees ja üksteisega koos, siis nad tahavad seal rohkem olla. "Selgelt popim on olla sõprade keskel. Kui ema lükkab omal lapse kontserdisaali uste vahelt sisse ja laseb tal seal olla, siis ei juhtu temaga seal midagi. Lapsed võib usaldada kontserdisaali, mitte ainult kinno."

Tali ütleb oma lapselegi, et rõõmuallikas tuleb leida iseendast. "Kui sul on sellel hetkel selles muusikas hea olla, siis inimesed leiavad selle üles. See peab lähtuma sinust. Eelkõige algab maailma muutmine meist endist, teistesse tuleb suhtuda samamoodi nagu sa tahad, et sinusse suhtutakse," ütles dirigent.

Töö dirigendina ei ole aga alati olnud meelakkumine, tagasi vaadates ütleb Tali, et selles maailmas oli tema noorusajal palju totaalset jama. "Siis oli konkurss, aga ega tüdrukud ei saanud kandideerida. Ma ignoreerisin ja mõtlesin, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab."

Samas pole ta kunagi olnud täiesti üksi. "Mul on olnud Kadri kõrval, me oleme olnud suhteliselt jõuline tandem, see on mind päästnud ja säästnud," tõdes ta. "Eks ma tulin ikka uksest suure kolinaga sisse, et ei kuuleks, mis minust räägitakse, aga nüüd on ajad muidugi muutunud. Täna võivad noored naised teha, mida nad tahavad ja maailm võib otsustada, kas võtab selle vastu või mitte," lisas Tali.

Kultuurisoovitus. Anu Tali innustab koos lähedastega kodust välja minema. "Õpime jälle kodust välja tulema, et mitte ekraanivahendusel kõike kätte saada. Tuleme näitusele, lähme kontserdisaali, teatrisse, istume ja räägime sellest, mida see meis teeb. Õpime jälle maailmaga suhtlema ja seda kogemust teineteisega jagama. Me võlgneme selle ja oleme selle ära teeninud pärast pandeemiat ja raske sõja ajal.