Näitus "Kunst ja raha" tõstatab teemaks kunstnike ja kunsti suhted kapitaliga. Nagu Mäetammele kohane, on ka see näitus tõukunud tema isiklikest kogemustest ning senise 30 aasta pikkuses karjääris ette tulnud sündmustest.

Teoste rõhutatult lakooniline visuaalne keel viitab lõbusas võtmes kunsti ja raha teemalistele kivinenud arusaamadele. Mäetamm ütles, et kuigi kunsti ja kapitali vahel on justkui lähedane armusuhe, on see samaaegselt väga keeruline.

"Keerulised on need suhted loomulikult. Sest on olnud aegu, kus kunstnikel ei olnud sobilik rahast üldse rääkida. Ja olles vabakutseline, siis ma puutun iga kord, kui ma oma töid müün, ikkagi kokku ebameeldiva tundega. Esiteks on väga raske inimestel ja tihtipeale ka endal hinnaskaalas orienteeruda. Sinu jaoks on kõik tööd ühteviisi olulised, aga hinnapoliitikas on omad reeglid ja ostjatel on omad nägemused," kirjeldas Mäetamm.

Näiteks on ühes sarjas töö nöörist, mis vihjab levinud klišeele, et surnud kunstnikku tasub rohkem osta kui elavat kunstnikku.

"Võib-olla ei olegi sellesse nii väga võimatu eesti näidete varal uskuda. Ostetakse ju suure innuga neid, kes enam juurde ei produtseeri. Et keerulised suhted on need igal juhul," tõdes ta.

"Kas või sellepärast keerulised, et on palju tabuteemasid, mida näituse või galerii kontekstis on väga õiglane eksponeerida ja näidata, aga samas on neid väga keeruline müüa, sest inimene soovib pilti, mis tema koduseinal väga palju ei räägi ega esita küsimusi," kirjeldas Mäetamm.

"Kunstnik on siis see virtuoos, kes balansseerib selle vahel, et tema looming oleks ühteviisi terav nii näituse, kuraatorite, galeristide ja kriitikute silmis, aga ka potentsiaalse koguja silmis. Nii et eks ta siuke nööri peal kõndimise maailm ole, see kunst."