Lavastaja sõnul tekkis mõte "Anne Frank päevik" lavale tuua kolm-neli aastat tagasi, mil ta hakkas avalikus inforuumis üha enam sallimatust märkama.

"Toona tundusid sellised kurikõned meie rahvakillu sees uskumatud. Möödunud aasta veebruaris alanud raputavad sündmused Ukrainas tõid esile veelgi karmimad teemad ja omakorda süvendasid mõtet "Anne Franki päeviku" lavale toomiseks," selgitas Veldi.

Lavastaja sõnul räägib "Anne Franki päevik" ühe noore elurõõmsa tüdruku silme läbi ajastust, unistustest, rõõmudest, kurbusest ja katkenud lapsepõlvest. See on on ühe juudi perekonna lugu 1930. ja 1940. aastate Euroopas, mil nad pidid end olude sunnil ellujäämise lootuses varjama. Nende elu tagakojas kestis kaks aastat ja kaks kuud (juuni 1942 – august 1944) ning õige ruttu muutusid suurimateks unistusteks lihtne jalgrattasõit, soe vannivesi ja värske õhk. Samal ajal kui igatseti kodu ja turvalisust, hoiti elus lootust, inimlikkust ja püüdu ilu, headuse ning lihtsate asjade poole.

"Miks korduvad sellised stsenaariumid ajaloos ikka ja jälle?" mõtiskles lavastaja. "Üksnes 1000 kilomeetri kaugusel Eestist on muutunud miljonite inimeste jaoks defitsiidiks vabadus, kodu ja turvalisus. Aga alati eksisteerib selle kõrval ka lootus, abivalmidus, inimlikkus ja püüd ilu, headuse ning lihtsate asjade poole. Hoidkem ja püüdkem siis nende poole."

Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Tema päevik ilmus raamatuna 1947. aastal ja seda on praeguseks tõlgitud enam kui 60 keelde.

Lavale astuvad Maria Liive, Kristjan Sarv, Liis Haab, Katrin Valkna, Mart Toome (Tallinna Linnateater), Miika Pihlak, Maarja Tammemägi, Külli Reinumägi ja Meelis Põdersoo (VAT Teater).

Dramatiseerinud Frances Goodrich ja Albert Hackett, tõlkija Liisi Erepuu, lavastaja Anne Velt, kunstnik Killu Mägi, muusikaline kujundaja Tobias Tammearu ja valguskujundaja Karolin Tamm